Kinnisvara üürile andmine on paljude inimeste jaoks oluliseks lisatulu allikaks, kuid oma kodu võõrastesse kätesse andmine on alati seotud riskiga, sest hoolimata põhjalikust taustakontrollist võivad üürnike elukombed erinevad üürileandja omadest ning lepingu lõppemisel tekib vaidlus, kes peaks katma kahjud. Mis on levinud vaidlusküsimused ning millistel juhtudel tasub abi otsida kindlustusest?
Statistika järgi omab 70 protsenti Eesti inimestest kodukindlustust, kuid väga vähesed teavad detailselt, milliseid juhtumeid kindlustus katab. Viimase rahvaloenduse tulemuste järgi üürib Eestis kodu 18,3% inimestest, seega puutuvad kindlustusseltsid üsna igapäevaselt kokku üürnike tekitatud kahjude käsitlemisega. Kuigi kodu omanik selle üürile andmise korral ei muutu ja regulaarne kodukindlustus kehtib endiselt näiteks tulekahju, loodusõnnetuste või muude tingimustes sätestatud juhtumite korral, on spetsiifiliselt üürnike tekitatud kahjude korvamiseks vaja sõlmida kodukindlustusele täiendav kindlustuskaitse ehk üürnike kaitsepakett.
Sellisel juhul kuuluvad hüvitamisele üürnike tahtlikult tekitatud kahjud, millest tavalised on näiteks laste poolt markeritega tekitatud kunstiteosed tapeetidel, lõhutud mööbel või saamata jäänud üüritulu.
Mõned näited, mille puhul on üürniku ja üürileandja vahel tekkinud kahju kompenseerimise osas vaidlus:
Laste joonistused seinal. Kui lekkivad või purunenud torud on kodudes üks kõige suuremaid kahjude tekitajaid ning enam-vähem kõigil on selge, et see on kindlustusjuhtum, siis paljud ei tea, et kindlustushüvitist saab nõuda ka sel juhul, kui lapsed on seintele mõne joonistusvahendiga sodinud.
Lõhutud mööbel või kodutehnika. Kui üürnik ei ole üüritud elukohas käitunud heaperemehelikult ning lõhkunud mööblit ja kodutehnikat, saab kindlustuselt küsida kompensatsiooni. Kindlustus ei kehti sel juhul, kui kodu on antud üürile lühiajaliselt, näiteks mõne rendiplatvormi kaudu. Ent korrektse üürilepinguga on koduomanik ebameeldivuste eest kaitstud.
Vähene koristamine. Eesti üüriturul on ette tulnud juhtumeid, kus üürileandja saab pärast üüriperioodi lõppemist pinna enda valdusesse tagasi, kuid üürnik on olnud lohakate elukommetega, mistõttu on näiteks pidevate rasvapritsmete tõttu saanud kahjustada köögisein või vannituppa tekkinud hallitus on hakanud silikooni sööma. Sellist juhtumit kindlustus ei hüvita, kuna tegemist on loomuliku ekspluatatsiooniga.
Lemmikloomade tekitatud kahju. On tavaline, et üürikoju kaasa võetud lemmikloom tekitab seal aja jooksul pahandusi. Näiteks armastavad kassid regulaarselt pehmet mööblit kratsida, toas lendu lastud papagoi võib aga väga osavalt kõikvõimalikesse nurkadesse keha kergendada. Üürnike lemmikloomade tekitatud kahju kindlustus üldjuhul ei korva.
Üürimakse kadu. Juhul, kui üürileandja peaks üürnike tekitatud kahju tõttu üürimaksetest ilma jääma, sest korterit ei ole võimalik uuesti välja üürida, saab kindlustuselt taotleda saamata jäänud tulu hüvitamist.
Kodukindlustusega seotud juhtumid võivad olla väga erinevad ning ka see, mida kindlustus katab, võib olla olenevalt sõlmitud kindlustuslepingust ja kindlustusfirmast erinev. Kindlustuslepingu sõlmimisel on seega alati oluline lepingu punktidega põhjalikult tutvuda ning kui midagi jääb selgusetuks, on alati võimalik kindlustuselt üle küsida. Aeg-ajalt tasub oma kindlustuslepingut niisamagi mälu värskendamiseks lugeda, et kindlustustingimuste nüansid kenasti meeles oleks.
