Puhas vesi on olemas üle 90% Eesti elanikest ja oleme ühisveevärgist pärineva vee tarbimise osas ühe elaniku kohta Euroopa riikide hulgas üks säästlikumaid. Viimaste aastate põuased suved on aga ka Eesti piirkondades kaasa toonud veevarude nappuse ja seega on vee tarbimise piiramine üha olulisem.

Umbes 30 protsenti veest loputatakse sõna otseses mõttes otse alla, sest inimene käib päevas keskmiselt 5 korda tualetis. Aga on suur vahe, kui suur hulk puhast joogivett ühe nupuvajutusega potist alla lastakse. „Kui vanasti kulus loputusele 9 liitrit vett, siis uuemad tualettpotid kasutavad vaid 2 liitrit. Selline muutus hoiab neljaliikmelise pere puhul kokku üle 30000 liitri vett aastas. See on sama palju, kui lõvi 10 aastaga joob,“ toob Villeroy & Boch Gustavsbergi projektijuht Erki Orav näite.

Puhtast veest rääkides ei tohi unustada kodukeemia rolli. Keskmine pere kasutab 40 liitrit puhastusvahendeid aastas, mis liigub kanalisatsioonisüsteemi ja sealtkaudu omakorda tagasi loodusesse. Mõistlik oleks eelistada vannitoakeraamikat, mille pinnatöötlus tõrjub mustust ja veepiiskasid ning mis vajab vähem puhastamist.

Oma käitumisega saame vett olulisel määral säästa, aga abiks on ka tehnilised lahendused, mis aitavad igapäevast veekasutust vähendada. Kui üldteada on hoonete energiaklassid, siis vähemteada on, et ka segistitel võivad olla energiaklassid. „Rootsi insenerid on välja töötanud A-energiaklassiga segistid, mis vähendavad veekulu 45% ja vee soojendamiseks kuluvat energiat kuni 30%,“ rääkis Orav. Vett säästa aitavad ka sensoriga segistid, sest läbiva vee hulka on võimalik vähendada segisti aeraatoriga või segisti tööorgani seadistamisega.

Ülemaailmse veepäeva algatas ÜRO 1993. aastal, et rõhutada puhta vee tähtsust ja mageveevarude hoidmise vajadust. 2,2 miljardit inimest elab ilma puhta joogiveeta ja umbes pooled maailma elanikkonnast kogevad vähemalt osa aastast tõsist veepuudust (WHO/UNICEF, 2023).