Praegu on aeg, mil küttekolded saavad kõige rohkem koormust. Ehkki sooja tuppa toomine võib esmapilgul tunduda lihtne, on ohutu kütmine enamat kui vaid halu pliidi alla viskamine ja tiku tõmbamine.
Esimene samm ahju kütmisel on eelmise küttekorra tuha välja viimine. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna plast- või pappkasti. Piisab vaid ühest hõõguvast söest ja õnnetus ei olegi kaugel. Tuhk peaks olema kindlasti jahtunud ja siis võib selle panna näiteks koduaia kompostihunnikusse või olmejäätmete konteinerisse.
Ahjusuu ees ei tohi olla põlevmaterjale. Ehkki stiilne vaip võib sobida sinu kodu interjööriga, peaks ahju ees põrandal olema siiski mittepõlevast materjalist kate, nagu näiteks plekk, kivi või klaas. Samamoodi ei tohi ahju ette kuhjata mitme päeva küttevaru. See võib kiirelt süttida, kui ahjust põlev säde sinna satub.
Kütmiseks kasuta ainult korralikke puuhalge. Puud võib tuua päev enne ahjupanekut tuppa sooja, et need oleksid piisavalt kuivad. Niiske või töödeldud puit tekitab korstnasse pigi ja võib olla ka tuleohtlik.
Tasub meeles pidada, et kõik mis vähegi põleb, ei ole mõeldud ahju viskamiseks. Liimpuitdetailid, kartong, paber, plast, saepuruplaadid jms sinna ei sobi. Teisisõnu öeldes ei tohi sinu kodu küttekolle muutuda prügimäeks.
Levinud on eksiarvamus, et kui siibrit täiesti lahti ei tee, saab rohkem sooja. G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala, kes puutub igapäevaselt kokku erinevate kütmisest tekkinud probleemidega toonitab, et ahju ei tohi kütta n-ö pooliku siibriga! Kütmise ajal peab siiber olema maksimaalselt avatud asendis.
Kuid kuidas on lood selle sulgemisega? Peale kütmist tuleks siiber hoida avatuna umbes pool tundi. See on ahjule vajalik paus, mil ving saab välja minna.
Paljudele tuleb vahest üllatusena, et puud tuleks süüdata ülevalt, mitte alt. Alt süüdates ei teki järelpõlemist ja palju soojust läheb raisku. Ülevalt süütamise korral läbivad puugaasid leegi ja selle tulemusena saab tuba kiiremini soojaks ja halge kulub vähem.
Ka põlemisprotsess on pealt süüdates puhtam. „Alt süütamisel toimub põlemine puuvirna all ja peal olevatest halgudest tekkivad gaasid eralduvad põlemata kujul korstnasse,“ selgitab Pärjala.
Hõlpsamaks süütamiseks võid kasutada näiteks looduslikke küttetablette, oksi või väikeseid puitklotse.
Ahi hakkab õiget sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. On levinud viga, et köetakse esimene ahjutäis ära ja visatakse kohe teine ja võib-olla kolmaski juurde – ahi on ju jahe! Sellise kütmisviisi tagajärjel võib aga küttekolle üle kuumeneda ja selle seintesse tekkida praod.
Pärjala hoiatab, et sellises olukorras võib süttida ka tahm. Ja see võib juhtuda siis, kui pereliikmed juba magusat ööund magavad. On oluline teada, et nähtamatust ja lõhnatust vingugaasist annab siis märku vaid vinguandur – suitsuandur vingu ei tuvasta.
Siinkohal on paslik meelde tuletada, et alates 2021. aastast on vingugaasiandur kohustuslik tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin.
