Viis lume ja jääga seotud riski, mis võivad kinnisvaraomanikule kalliks maksma minna

Talvise pakasega kaasnevad lume- ja jääolud mõjutavad kõiki, sealhulgas ka kinnisvaraomanikke. Loe täpsemalt, millised on viis peamist lume ja jääga seotud riski, millest kinnisvaraomanikel tasuks teadlik olla.

1. Õnnetused katuselt langeva lume ja jää tõttu

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teavitas, et majaomaniku kohustus on jälgida talveperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Kohustuste eiramine ehitise omaniku poolt on rahaliselt karistatav. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Kui sõidukite kahjud võivad piirduda paari tuhande euro suuruse kahjuga, siis raskemad inimvigastused võivad kaasa tuua palju suurema kahjunõude. Kui inimene peaks õnnetuses kaotama töövõime, tuleb vastutajal tasuda ka sel perioodil saamata jäänud töötasu.

Vandeadvokaadi abi Päivi Margna advokaadibüroost LMP rääkis, et linnapildis on sageli näha, kuidas majaomanikud on seina äärde asetanud puulipid või piiranud maja külje ohutuslindiga, kuid selline hoiatusmeede majaomanikku õnnetuse korral vastutusest ei päästa. „Korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta,“ sõnas Margna.

TTJA märkis, et kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni. Samuti soovitab TTJA lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke.

Ruukki tootevalikus on mitut tüüpi lumetõkkeid, mis on välja töötatud toimimaks just põhjamaises kliimas.

• Profileeritud lumetõke sobib eriti suurematele hoonetele, nagu näiteks tööstushooned, koolid ja kaubanduskeskused.

• Lumetõkketoru sobib pigem väiksematele hoonetele. Sellele saab lisada ka räästatõkke, lisaprofiili lumetõkkele või lisatõkke lumetõkkele.

Ruukki soovitab lumetõkkeid alati kasutada vihmaveerennide, katuseakende, ventilatsioonitorude ja muude läbiviikude kohal katusel, et tagada kogu süsteemi pikk eluiga.

Lumetõkkeid pakutakse 11 toonis ja neid saab kinnitada enamikule katusekattematerjalidest. Soodsam on tõkked paigaldada koos uue katusega, aga neid saab ka juba valmis katusele lisada.

2. Lisakoormus katusele

Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets rääkis, et liit kogus statistikat eelmisel aastal hoonetega seotud varakindlustusjuhtumite kohta (kodukindlustus, ettevõtte varakindlustus ja korteriühistu kindlustus). Selgus, et katusel paikneva lume ja jää raskuse tõttu hoonele tekitatud kahju juhtumeid oli eelmisel aastal varakindlustuses 300 ringis, keskmine juhtumi kahju oli 1500 eurot.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu sõnul ohustab liigne lumekoormus eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osi (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katuse või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Pallu märkis, et tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.

Liigset lume- ja jääkoormust peaks kontrollima nii uue kui ka vanema katuse puhul. Vanade katuste puhul on probleemiks kasin soojapidavus, mis tekitab rohkelt jääd. Samas on vanemate hoonete katused rajatud suurema varuga – arvutamise asemel kasutati pigem väga tugevat prussi. Moodsate katuste projekteerimisel on tehtud märksa täpsemad arvutused – ülekaaluga on seal arvestatud, aga ehitusmaterjalide säästmise eesmärgil on jäetud väiksem varu.

TTJA soovitab jälgida, et katust puhastades ei visataks hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ja põhjustada selle varingu.

3. Õnnetused katuse puhastamisel

TTJA andis majaomanikele ka kuus nõuannet, mida katuste puhastamisel silmas pidada:

• katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ja end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;

• katusele minnes on vaja arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;

• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;

• lume ja jää sulatamisel tuleks vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti peaks jää lõhkumisel vältima teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;

• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel peaks kasutama õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist;

• kui hooneomanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, tuleks katuse lumekoristustööd tellida sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.

Ruukki pakub katusele turvaliselt pääsemiseks redeleid, seal liikumiseks katusesildu ja käsipuid.

Libedal ajal katusele ronimise muudab turvalisemaks Ruukki redel SafeGrip. Tänu mehaanilisele pulgapindade karestamisele vähendab see libisemise riski ja ohtlike olukordade tekkimist. Redel tõstab oluliselt korstnapühkijate ja katuse hooldustöötajate tööohutuse taset.

Kõrgemate hoonete puhul on vaja paigaldada turva- ehk katusepiirded, mis takistavad inimest katuselt alla kukkumast näiteks katuse hooldustööde või lumekoristuse ajal. Kui hoone katus nõuab nii lumetõkkeid kui ka turvapiirdeid, pakub Ruukki kaks-ühes-lahendust, et katus näeks esteetiliselt meeldivam välja. Selline lahendus sobib suurepäraselt avalikele hoonetele: koolid, polikliinikud, kortermajad, büroohooned, kauplused ja muud sellised kohad, kus ümber hoone liigub palju inimesi.

4. Võimalikud karistused heakorraeeskirjade rikkumise eest

Lisaks võimalikule õnnetusele tuleb arvestada ka asjaoluga, et kohalikud omavalitsused korraldavad talviseid kontrollkäike ning võivad hooletut kinnistuomanikku heakorraeeskirjade rikkumise eest karistada.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt ütles, et sel talvel on linn alustanud nelja haldusmenetlust, aga ühtegi rahatrahvi tehtud veel ei ole. MUPO korrapidajale laekus detsembri alguses lume, libeduse ja jääpurikatega seotud teateid enam kui 50 korda päevas.

5. Kindlustus nõuab hoolsuskohustuse täitmist

Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor rääkis, et vastutuskindlustus aitab lume ja jääga seotud õnnetuste korral vaid juhul, kui hooneomaniku hoolikusest hoolimata tekib kahju teisele isikule.

Vastutuskindlustus ei võta ära hoolsuskohustust, kuid aitab kahjusid kanda ootamatu sündmuse korral. See tähendab, et majaomanikel on igal juhul vastutus teostada majaesistel kõnniteedel libedusetõrjet ja vältida räästasse jääpurikate tekkimist või need sealt eemaldada. Ent kui ilmastikuolud muutuvad kiiresti ja majaomanikul pole olnud võimalik õnnetust vältida või õnnetus on juhtunud vaatamata majaomaniku üldisele hoolsusele, tuleb appi kindlustus.

Piibor tuletas meelde, et enamik kindlustusseltse lume raskuse tõttu tekkinud kahjusid ei hüvita. „Mõni selts loeb lumeraskusest tekkinud kahju ettearvamatuks ja ootamatuks vaid juhul, kui lund sadas korraga nii palju, et seda polnud võimalik koristada,“ täpsustas Piibor.

Artikkel on valminud koostöös Ehituslehega.