Elekter on meie igapäevaelu lahutamatu osa olnud juba pikka aega. Seega tuleb selle puudumine tänapäevases majapidamises üsna valusalt esile. Probleem ei ole ainult meelelahutus- ja mugavusseadmete kasutamises. Loovat lähenemist vajavad täiesti tavalised tegevused.
Kuigi on mugav loota elektri varustuskindluses tootjatele ja vahendajatele, on oluline mõista, et elektri kadumisel kannatab ikkagi see, kes ei ole teinud piisavalt tõhusat ettevalmistust olukorra üle elamiseks. Õiglust saab taga ajada alati hiljem, kuid kui soovid, et kodu oleks sinu kindlus, mis pakub turvalisust ka kõige äärmuslikumatel aegadel, siis kaalu hoolikalt, kas ja kuidas suudad seal ilma elektrita hakkama saada.
Millises mastaabis valmis olla?
Millises ulatuses peaksime olema valmis võimalikeks elektrikatkestusteks? Kuigi päästeamet on andnud üldised soovitused, ei pruugi need alati tagada kõikides majapidamistes piisavalt mugavat elukeskkonda.
Alati tasub lähtuda sellest, kus elamu asub ja kas seal tegeletakse ka majandustegevusega, mis on elektri puudumisest haavatav. Tiheasustusalal on elektrikatkestused tavaliselt lühiajalised, kuna nende lahendamisele pööratakse esmajärjekorras tähelepanu. Lisaks on teenusepakkujad, nagu toitlustusasutused, sellises piirkonnas enamasti kergesti kättesaadavad, nii et siin võib piisata minimaalsest ettevalmistusest. Kauges üksikus talumajapidamises tasub aga nii enda, kui ka loomade, heaolu tagamiseks tunduvalt põhjalikumalt ette valmistuda.
Joogivesi
Puhta joogivee kättesaadavus on elektri puudumisel ilmselt kõige kriitilisem. Linnaelanikele piisab tavaliselt sellest, kui hoida mõned veekanistrid igaks juhuks varuks. Isegi pikemate elektrikatkestuste korral tagab kohalik omavalitsus, et joogivesi oleks peatselt saadaval.
Maapiirkondades on õnnelikud need, kelle krundil asub salvkaev - sellest saab vett hõlpsasti kätte ka ilma elektrita. Siiski tuleb siinkohal mainida, et hiljuti rajatud kaevudel puudub tihti vett üles tõstev vändaga mehhanism. Selle puudumisel tasub see esimesel võimalusel endale ehitada.
Keerulisem lugu on puurkaevudega, mis paraku on teatud piirkondades ka ainsaks variandiks vett saada. Sellisel juhul tuleb kindlasti mõelda, kuidas pumbale ise vajadusel elektrit toota. Paha ei ole ka see, kui igaks juhuks mõned kanistrid vett varuks on.
Toidu säilitamine
Elektri kadumisel tekib paratamatult küsimus, mida teha kergesti rikneva toiduga, mis vajab säilimiseks külmkappi või sügavkülma. Talvel on selle olukord mõnevõrra lihtsam, kuna vähemalt eramajades on võimalik külmkapi sisu viia õue külma. Siiski on mõistlik leida alternatiivina sobilik suletav mahuti, et loomadel ja lindudel ei oleks võimalik toidule ligi pääseda. Suvel aga ei ole sellises olukorras paraku muud lahendust, kui kõik võimalikult kiiresti ära tarbida. Või külmkapile ise elektrit toota.
Kui majja on paigaldatud suur sügavkülmik, kus hoitakse olulist toidukogust kogu suve ja sügise vältel, võib mitmepäevane elektrikatkestus tekitada märkimisväärse kahjul. Sügavkülmikute omanikel on soovitatav kaaluda generaatori või akulahenduste loomist. Isegi talvisel katkestusel on Eesti kliimas harva päevi, kus välisõhu temperatuur on samaväärne sügavkülmaga.
Toasoe
Tiheasustusaladel, kus kortermajades kasutatakse elektril toimivaid küttelahendusi, ei pruugi elektrikatkestuse korral enda soojas hoidmiseks olla muud võimalust kui koguda kokku kõik villased riided ja soojad tekid. Ent eramajade ja hajaasustuse elanikel on oluliselt rohkem võimalusi. Minimaalse toasooja tagamiseks piisab juba sellest, kui elamisse on paigaldatud väike kamin, mis ei pea olema isegi soojust salvestav.
Tänapäevased küttesüsteemid, nagu õhk- ja maasoojuspumbad, sõltuvad oma töös peamiselt elektrist. Peaaegu alati on võimalik lisada oma koju elektrienergiast sõltumatu küttelahendus, nagu kamin või ahi, et tagada ruumis soojus ka katkestuste ajal.
Valgus
Valguse tagamine on ilma elektrita üks lihtsamaid ülesandeid. Siiski tasub see hoolikalt läbi mõelda. Väikese küünlavaru omamine on mõistlik, kuid tuleb arvestada, et nendega ei õnnestu liikuda õues ja lastel on nende kasutamine ilma pideva järelevalveta ohtlik.
Seega varusta oma majapidamine laetud akude ja taskulampidega. Neid võiks iga pereliikme kohta olla vähemalt üks. Kui vajad suuremat valgust, siis sobivad hästi erinevad matkavalgustid või korralik õlilamp. Viimane sobib hästi ka õues kasutamiseks ja annab täidetult valgust küllaltki pikka aega.
Toidu valmistamine
Lisaks sellele, et toitu on vaja säilitada sobival temperatuuril, tuleb läbi mõelda ka selle ilma elektrita valmistamine. Õnnelikud on need, kelle elamises on olemas töötav puu- või gaasipliit. Abiks võib olla ka väike kamin, millel on pliidiplaadi variant olemas. Neil, kel eelnimetatu puudub, tasub mõelda matkapriimuse ja gaasiballooni soetamisele.
Generaatori abil on võimalik elektrit pliidi tarbeks ka koha peal toota, kuid sellisel juhul pead arvestama, et sinu tavaliselt tarvitusel olev seade ei pruugi olla omal käel stepslisse ühendatav ja vajad seega elektrikatketusteks eraldi mobiilset pliidiplaati.
Kuidas ise seadmetele elektrivarustus tagada?
Kui vajad hädajuhtumitel elektrit vaid väikeste akuseadmete, nagu näiteks telefon, tahvel- või sülearvuti, siis tõenäoliselt piisab akupanga soetamisest või autolaadijate hankimisest. Samas kui tahad töös hoida energianõudlikke seadmeid, nagu sügavkülm, veepump ja kütteseadmed, tasub igal juhul investeerida elektrigeneraatorisse. See võimaldab sul vajadusel olla täielikult sõltumatu elektrisüsteemist.
Allikas: hange.ee
