Möödunud kuul tekitas suurt arutelu TikTokis ringlev video ühes Eesti peres purunenud küünlast. Mis võis juhtuda?
Kuna pühad on ukse ees ja kinkide hulgast leiab ka küünlaid, siis on kasulik teada, kuidas neid õigesti põletada ja mis põhjusel võis videos nähtud küünal puruneda.
„Heli oli selline, nagu lambipirn plahvataks. Päris tugev ja ehmatav oli,“ räägib TikToki video autor ja lisab, et küünal oli purunemise hetkeks põlenud umbes tunnike või kaks.
Videol on näha ainult suuremaid tahmaseid tükke, kuid väiksemaid klaasitükke lendas ka laua alla. Ja küünal ise oli olnud väga kuum. Nii mõnigi juhtis video all kommentaariumis tähelepanu sellele, et küünaldel on kindel aeg, kui kaua need järjest võivad põleda. Selgub, et see polegi müüt.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet ütleb, et iga kord kui hakkad küünalt süütama, tuleks enne selle tahti pisut lõigata. Nii ei hakka küünal tahmama, ei aja musta tossu välja ega muutu ebakorrapäraseks. „Küünla ebakorrapäraseks muutumisel võib küünlataht ühele poole ära vajuda ning muuta näiteks klaasist ümbrise väga kuumaks. Mistõttu võibki see ühel hetkel puruneda,“ selgitab Taavet.
Tavapäraselt on soovituslik küünalde põletamise aeg 3-4 tundi. Vastav märge on nii mõnegi küünla põhja all kirjas. Tarbija ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt ütleb, et varasemalt ei ole TTJA-le sarnaste juhtumite kohta vihjeid laekunud. Küünlaklaasi purunemise võis tema sõnul põhjustada üks kolmest tegurist:
Klaasi defekt. Kui klaas on valmistatud defektsest materjalist või sellel on tootmisvigadest tulenevad nõrkused, võib see puruneda. Klaasi puudused võivad olla nähtamatud ja ilmneda alles kasutamise käigus.
Temperatuuri muutused. Järsk temperatuuri muutus võib põhjustada klaasi purunemist. Kuum küünal võib põhjustada klaasi kiiret soojenemist, eriti kui klaas on külm või kui toimub kiire temperatuurimuutus.
Klaasi vananemine. Aja jooksul võib klaas nõrgeneda ja kaotada oma tugevuse, eriti kui see on kokku puutunud löökide, pingete või teiste keskkonnateguritega.
Baljutis-Kütt soovitab selliste juhtumite korral kindlasti teavitada esmalt toote müüjat või tootjat, kes vajadusel olukorda täpsemalt selgitavad.
Parem karta, kui kahetseda
30. oktoobri 2023 seisuga on tänavu küünlast alguse saanud 14 tulekahju eluhoonetes. Möödunud aastal oli see arv 12 ja üle-eelmisel 15. G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala toob välja, et tulekahjude põhjuseks on näiteks küünalde jätmine järelevalveta või nende asetamine kergesti süttivate materjalide kõrvale. Probleemne on ka puust küünlajala kasutamine.
„Eriti ettevaatlik tuleb olla küünalde põletamisel siis, kui kodus on väikeseid lapsi või lemmikloomi, kes ei taju ohtu ning võivad pahatahtmatult küünla ümber ajada,“ lisab Pärjala. „Samuti võivad lapse juuksed, riided ja lemmiku karvkate kergesti tuld võtta.“
Taavet toonitab, et küünla ümbrus peab olema tühi ja jõulupuule elavat tuld asetada ei või – kui kuusk ümber läheb, süttib see küünlaleegist väga kiiresti. Ettevaatlik peab olema ka küünalde külge pandud kaunistustega. Kõiksugused paelad ja pärjad tuleks enne küünla süütamist eemaldada.
Küünalde põletamisega tuleb olla väga ettevaatlik ja siinkohal on hea rõhutada pähe kulunud klišeed – parem karta kui kahetseda. „Tulekahju korral on iga sekund arvel. Küünlaleek pole küll suur, kuid see võib suureneda vaid mõne hetkega. Seega on jõulude eel paslik üle kontrollida, ega teie suitsuandur pole aegunud ning kas ta on ikka töökorras,“ ütles G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.
