„Kuigi Maa-ameti andmetel on tänavu tehtud üle poolte ostu-müügitehingutest korteriomanditega, siis kinnisvaraportaali statistika näitab, et inimestele pakuvad endiselt enim huvi eramud ja maamajad,“ tõdes Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg. Üksnes Tartumaal ja Võrumaal oli kõige vaadatum korteri müügipakkumine. Tema sõnul näitab see seda, et Eesti inimesed eelistavad elada privaatselt ja unistavad majast või maakodust. Samas võimalused, töö, laste koolid ja igapäevane elu sunnib neid otsustama korteri kasuks.

HARJUMAA

Kaks aastat tagasi valminud neljatoaline kahekordne hoone asub Saku vallas, kuhu autoga sõidab Tallinnast vaid 10-15 minutiga. Müügikuulutuses märgitakse, et sellel kodul on tänu ökonoomsele maaküttele ja soojustagastusega ventilatsioonile ülimalt madalad ülalpidamiskulud. Saustinõmme küla kohta öeldakse, et seal on kokkuhoidev ja sõbralik kogukond, kus tegutseb aktiivne külaselts.

HIIUMAA

Paarisaja ruutmeetrine kahekordne renoveeritud maja aastast 1986, asub 2456-ruutmeetrisel kõrghaljastusega privaatsel kinnistul. Lisaks elumajale on krundil väligaraaž, kaks kuuri, kasvuhoone, väike katusealune suveterrass ja kena viljapuuaed koos silmailu pakkuvate kiviktaimlatega. Eramu viis tuba ning ülejäänud ruumid paiknevad poolkorrustel, mida ühendab korralik puidust trepp. Avara baariletiga kaminatoa on pererahvas kohandanud Hiiumaa Kodukohvikute päeval maitsvate toiduelamuste pakkumiseks. Kärdla linn jääb 17-minutilise ja Heltermaa sadam 15-minutilise autosõidu kaugusele.

IDA-VIRUMAA

Heas seisukorras kahekordne maja hooldatud aia, sauna, veranda sahvri ja garaažiga. Tegemist on kuuekümnendatel aastatel ehitatud palkmajaga, millel on tsentraalsed vesi ja kanalisatsioon, keskküte ning lisaks ka ahjuküte.

JÄRVAMAA

Kuulutuse järgi asub see kõige privaatsemas kohas Eestis, Pällastvere külas, mis jääb Tallinn-Tartu maanteest vaid nelja kilomeetri kaugusele. Ligi paarikümne tuhande ruutmeetri suurusest kinnistust umbes veerand on haritav maa. Peamaja on ehitatud 1928. aastal, mille voodrilauad vahetati umbes 8 aastat tagasi. Katus on osaliselt parandatud, peab vett, kuid ilmselt vajab veel tähelepanu. Vesi tuleb majja oma puurkaevust. Kõrvalhoones on peosaal koos kaminasaaliga, kus saab korraldada sünnipäevi ja isegi pulmi.

Rebase talu

JÕGEVAMAA

Kakskümmend kuus aastat tagasi ehitatud 253 ruutmeetri suuruses kivimajas on viis tuba, saun, bassein, kamina eesruum, suur kelder, garaaž. Küttesüsteem on kombineeritud: gaasikatel, kamin, pliit ja õhk-õhk soojuspumbad. Kõrghaljastusega krunt on hooldatud.

LÄÄNEMAA

Kuijõe külas, poole tunni autosõidu kaugusel Haapsalust, asub väike majake väga suurel krundil. Ligi 32 000 ruutmeetri suurune kinnistu on praegu veel maatulundusmaa, kuid omanik tegeleb sihtotstarbe muutmisega ja hoone seadustamisega. Maja on aasta vana, kahetoaline ning vaid 40 ruutmeetrit suur.

LÄÄNE-VIRUMAA

Rakverest 14 kilomeetri kaugusel Koplitaguse külas asuv üle saja aasta vana maja koos 2,54 hektari maaga. Suurem osa kinnistust on metsamaa, ülejäänud haritav- ja õuemaa. Kinnistu juurde kuuluvad veel küün, laut ja ait. Ühekorruselisel elumajal on võimalik välja ehitada ka teine korrus. Kolme toaga maja vajab kaasajastamist aga seal on võimalik koheselt ka sees elada.

PÄRNUMAA

Papsaare külas paar aastat tagasi valminud kodu on inspireeritud Jaapani disainist ning pakub looduse lähedust, asudes männimetsaga ümbritsetult jõeääres. Pärnu linn jääb samas vaid lühikese autosõidu kaugusele. Katuseviilud ja hobuserauakujuline plaan annavad majale erilise võlu. Arhitektid ning sisearhitektid on loonud ruumi, mis rõhutab kvaliteeti, lihtsust ja harmooniat. Eksterjööris lisab karakterit plekksindel materjal, mis sobib ümbritseva loodusega. Interjööris on kasutatud palju puitu, eriti tammepuitu ning valdavateks värvideks on valge, must ja hall.

PÕLVAMAA

Maalähedases piirkonnas, umbes 6 kilomeetrit Peipsi järvest Ristipalo külas asuvas majas pole pikalt kedagi elanud. Maja on aastast 1938 ning vajab renoveerimist. Olemas elektriliitumine, tsentraalne vee ühendus ja kanalisatsioon. Kolm eraldi sissekäiku võimaldab teha sellest kortermaja. Tube on kokku viis. Kinnistu juurde kuulub neli kuuri boksi ja aiamaa.

RAPLAMAA

Raplamaal müüakse suurepärases seisukorras Kehtna mõisa, mille ajalugu sai alguse juba 1470 aastal. Eelmise sajandi alguses uuesti üles ehitatud mõisahoone on praeguse omaniku poolt ajastutruult taastatud. Uuendatud on sise- ja välisviimistlus ning rajatud kaasaegsed tehnosüsteemid. Härrastemajas on 21 tuba ja seda köetakse keskküttega. Mööblit, valgusteid, kardinaid ja elamise juurde kuuluvaid pisiasju selles kaunis häärberis veel pole. Mõisa ümbritseb ligikaudu 10 hektari suurune looduskaitse all olev mõisapark, mis on kuulus selle poolest, et sinna on istutanud omanimelise tamme iga Eesti Vabariigi president.

SAAREMAA

Kuressaare lähedal Nasva alevikus pakutakse 7 toa ja üle 4000 ruutmeetri suuruse aiaga luksuslikku maja, mis ehitatud kaheksa aastat tagasi. Väärtust lisavad kaks vannituba, konditsioneer, maaküte, vesipõrandaküte, saun, suur ja avar terrass koos sisseehitatud kümblustünniga ning garaaž. Majale on paigaldatud 10KW tootlikkusega päikesejaam, mis hoiab elektri kulud kontrolli all ning kütteallikaks maasoojuspump. Hoov on täielikult ümbritsetud 1,5 meetri kõrguse paneelaia.

TARTUMAA

Vanemuise teatri lähedusse jääv 3-toaline korter asub 1935. aastal ehitatud majas. Ruumides on kõrged laed, korter on avar ja valgusküllane. Koostöös arhitektiga on valminud mugav ning praktiline ruumikasutuslahendus koos skandinaavialiku interjööriga. Korteris on kaks eraldiasuvat magamistuba. Mõlemas toas on mugavad sisseehitatud garderoobid. Renoveerimiskäigus on paigaldatud põrandatesse ning lagedesse mürasummutavad plaadid. Parkimiskohad asuvad maja taga kinnises hoovis.

VALGAMAA

Otepää kesklinnast 24 kilomeetri kaugusel Laukülas müüakse Küti talu koos rohkem kui 7 hektari rohu- ja metsamaaga. Põhjalikku renoveerimist vajav maja on eeldatavasti ehitatud 1912. aastal. Selle juurde kuuluvad saun, laut-garaaž ja abihoone koos keldriga. Elamus on köök, 4 tuba, abiruumid ning kaks kuivkäimlat maja sees kui väljas. Pesemisvõimalus puudub, vesi on toodud majja allika kaevust. Samuti on olemas elekter. Sooja annavad mitu ahju ja pliit. Lähim naaber elab umbes 120 meetri kaugusel. Teiste naabriteni jalutamiseks tuleb juba võileib kaasa pakkida!

VILJANDIMAA

Halliste alevikus 1907. aastast pärit elumaja on selline, kuhu on võimalik kohe sisse kolida. Olemas on kõik elementaarsed esmamugavused. Nelja toaga majas on vesi ja kanalisatsioon ning välja on ehitatud wc ning pesuruum. Toad kütavad soojaks ahjud ja puuküttega pliit köögis. Mugavust annab õhksoojuspump. Kogu kinnistu on heas korras ja hooldatud. Aias kasvab mitmeid viljapuid ja marjapõõsaid ning rohkelt ilutaimi, lillepeenraid. Kogu kinnistu on piiratud aiaga.

VÕRUMAA

Väimela alevikus pakutakse avarat ja valgusküllast kahetoalist rõduga korterit neljandal korrusel, mis on koheseks sissekolimiseks vaba. Korteris on tehtud jooksvalt remonti, viimasena renoveeriti vannituba ja wc-d. Osaliselt on vahetatud elektrijuhtmestik. Talvel kütab maja keskküte, suvekuudel saab sooja vee elektriboileriga.