Pelgulinna Riigigümnaasium

Võidutöö ühe autori, arhitekt Ott Alveri (arhitektuuribüroo Arhitekt Must) sõnul pöörati hoone projekteerimisel ja ehitamisel suurt tähelepanu jätkusuutlikele lahendustele.

„Pelgulinna Riigigümnaasiumi puhul on olnud soov puidust kui materjalist kõik välja võtta. Puidu kanda on nii pea- kui ka kõrvalosa rollid − kandekonstruktsioonist kuni freesitud käsipuuni, akustilisest seinapaneelist kassettlae talani. Puit vajab ehitussektoris igakülgset rehabiliteerimist, mille pärituuleks on laiem rohepööre ehituses,“ ütles Alver.

Aasta puitehitise arhitektid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must), sisearhitektid Tarmo Piirmets ja Anni Leo (sisearhitektuuribüroo PINK) ning maastikuarhitektid Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).

Konkursi žürii liikme, kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul on Pelgulinna Riigigümnaasium Eesti suurim avalik puithoone, mille sünd tõi kaasa suure hulga kogemust ja teadmist puidu rakendamise kohta arhitektuuris.

Pelgulinna Riigigümnaasium

„Pelgulinna Riigigümnaasiumi valmimine on verstapost Eesti arhitektuuris, millest ei saa mööda vaadata. Kui palju me õpime sellest kogemusest, hoone funktsioneerimisest ja mõjust tema asukatele ning milliseks kujuneb hoone jalajälg Eesti puitarhitektuuri maastikul, näitab aeg ja meie edasine vaimutöö,“ ütles Pae.

Züriile avaldas võidutöö puhul enim muljet selle autorite põhimõttekindlus puidu kasutamisel, tunnustati ka keerukat insenertehnilist lahendust ning hubast ja hierarhiavaba interjööri, kuhu on samuti põimitud mitmes erinevas töötluses ja tehnikas puitmaterjali.

Pelgulinna Riigigümnaasium

„Lisaks puidu kasutamise järjekindlusele on tähelepanuväärne ka kogetav meeldiv sisekliima ja hoone välialade avalik ruum, mis on suunatud ümbritsevale kogukonnale ja levitab hoone sisemuse demokraatlikku hõngu ka ümberkaudsesse modernistlikku linnaruumi,“ lisas Pae.

Pelgulinna Riigigümnaasium

Konkursi korraldaja Erik Konze sõnul on konkursi võitja näidiseksemplar puidukasutusest avalike hoonete projekteerimisel.

„Aasta puitehitise konkursi eesmärk on näidata, kui mitmekesiselt ja maitsekalt on võimalik keskkonnasõbralikku puitu arhitektuuris kasutada. Ühtlasi soovime tõsta esile nii eramaju kui ka avaliku sektori ehitisi, mis on puitarhitektuuris suunanäitajaks ja teistele eeskujuks,“ ütles Konze.

Peavõidu kõrval jagati auhindu ka teistes kategooriates:

ESTPLY puitinterjööri eriauhinna pälvis Põro maja (autorid Hanna Karits ja Mari Hunt).

Raitwoodi fassaadiauhinna sai Kloogaranna maamaja (Peeter Pere Arhitektid).

Arcwood liimpuiduauhinna pälvis Mulgi Elamuskeskuse ekspositsioonihoone (NÜÜD arhitektid).

Lisaks märkis žürii ära Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni (Salto Arhitektuuribüroo), mida tunnustati puitarhitektuuri edasiviimise eest ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite töö Linnutee teiste liikide mängutoomise eest.

Moodsa Kodu lugejad valisid rahva lemmikuks samuti Pelgulinna Riigigümnaasiumi.