„Näitusele on valitud 37 serviisi ja komplekti. Igal serviisil on oma lugu, mis hõlmab nii disaineri nägemust ja ideed kui ka ajastu tingimusi ja erinevaid aspekte, mis võivad kohati olla vastuolulised. Seega on iga valitud komplekt tähelepanu väärt,“ ütleb kuraator Iliana Veinberga (Riia portselanimuuseum).

„Näitusel saab aimu sellest, mis on Riia portselan ja kuidas see välja näeb, millised on ajastule iseloomulikud jooned ja kuidas need ajas muutuvad. Loodetavasti paneb nähtu ka vaatajat mõtisklema selle üle, miks need muutused toimusid ja kuidas jõuti 20. sajandi teise poole disaini, mis nii Lätis kui ka Eestis sündis Nõukogude okupatsiooni tingimustes.“

Augstā

Kuraator pakub, et üks viis materjaliga tutvumist alustada on komplekti “Augstā“ (“Kõrge“) vormi kaudu. Näitusel on eksponeeritud komplekti varajane kunstniku loodud versioon ja ka hilisem, juba tootmisest tulnud versioon. “Näete, et seal on vorm, millele on loodud dekoor: on üks disainer, kes teeb vormi, ja teine, kes loob dekoori. Need sulanduvad ja põimuvad üheks tervikuks,“ selgitab Veinberga.

Näitusel joonistvad selgelt välja kaks 1950. aastaid iseloomustavat faktorit. Esiteks oli see II maailmasõja järgne ajastu, kui kasutati palju sõjaeelseid ressursse, millega kaasnesid ideoloogilised vastuolud. Ja teiseks tõi 1950. aastate lõpu Hruštšovi sulaaeg kaasa muutusi, mis ilmnesid selgemalt 1960. aastatel. Ka 1960. aastate esimest poolt võib iseloomustada veel kui “kuldaega“ kuuluvaid aastaid, mil sündis sõjajärgsete kümnendite tänaseks ikooniline disain. 1960. aastate lõpuaastail olid juba märgatavad esimesed masstootmise ilmingud.

„Koostöös Riia Portselanimuuseumiga valminud näitus pakub äratundmisrõõmu paljudele – mitmed selle perioodi kujundused olid toorikutena kasutusel Tallinnas tegutsenud Kunstitoodete Kombinaadi portselanimaali ateljees. Need käsitsi maalitud dekooriga vormid jõudsid koos siinsete kunstnike loomingulise panusega ka Eesti kodudesse,“ ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

Portselanitootmisel Riias on pikk ajalugu. 1841. aastal asutatud Kuznetsovi ja 1886. aastast pärineva Jesseni portselanitehase natsionaliseeritud järglased liideti 1963. aastal Riia Portselani- ja Fajansivabrikuks, mis edaspidi kandis portselanivabriku nime.

Kui esialgu oli Riia serviiside kujundus ajastuomaselt üle võetud teistelt suurematelt tootjatelt, näiteks Saksa legendaarsetelt portselanimanufaktuuridelt Rosenthal või Thomas, siis 1950. aastate alguses said kujundusülesande ettevõttes tööle asunud kunstnikud. Riia vabrikus võis vormi autor olla ühtlasi ka dekoori kavandaja, kuid dekoor võis olla antud ka teise kujundaja ülesandeks. Samuti oli ühe serviisi puhul enamasti kasutusel mitu dekooriversiooni. Esialgu kasutati ka sõdadevahelise perioodi dekoore, aga 1950. aastatel töötati need välja juba kohapeal. Aastatel 1958–1962 valmisid Riia tehases esimesed siiditrükidekoorid ja sellega koos avanes võimalus luua oma kujundused, muuta dekoreerimisprotsess kiireks ning toota serviise suurtes kogustes.

Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.