Biokompostimisest - miks, mida, valearusaamad, kas osta kast või ehitada ise

Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Selle asemel et see väärtuslik kraam prügikasti visata, võiksime need hoopis uuele eluringile saata. Biojäätmete väärindamisest rääkisime NutriLoopi asutaja ja jäätmekonsultandi Markko Mälliga.

Miks võiks igas koduaias kompostikast olla?

Esiteks on see riigi ja kohaliku omavalitsuse seisukohalt oluline selleks, et täita kohustusi EL-i ees. Euroopa Liidu eesmärk on, et aastaks 2025 võetakse ringlusse 55% olmejäätmetest, ja ilma biojäätmeteta on seda võimatu saavutada, sest hetkel läheb Eestis ringlusse vaid umbes 30% olmejäätmetest.

Teiseks peaks see ju olema loomulik, et toidujäätmeid ei visata prügi sisse haisema, vaid neile luuakse väärtus. Liigiti kogudes anname biojäätmetele vaid potentsiaalse väärtuse. Selleks et neil ka tegelik väärtus oleks, tuleks nendega midagi teadlikult teha. Üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid võimalusi selle väärtuse loomiseks ongi kompostimine. Siinkohal on aga oluline täpsustada, et lõppeesmärk ei peaks olema kompostimine ise, vaid komposti kasutamine mingil selgel eesmärgil.

Mis on suurim valearusaam kompostimise puhul?

Suurim valearusaam ongi kompostimine ise. Kompostimine ei ole lihtsalt solgiämbri tühjendamine aianurgas olevasse hunnikusse. Kompostimine on teadlik tegevus eesmärgiga saada kvaliteetset komposti, mida saab kasutada mulla viljakuse tõstmiseks ja tervete taimede kasvatamiseks.

Komposti tegemist saab võrrelda koogi küpsetamisega, kus peab järgima kindlat retsepti, et saada hea lõpptulemus. Meeles tuleks pidada lihtsat tõde, et korralik kompostihunnik ei tohiks kunagi haiseda. Selle vältimiseks on kõige olulisem jälgida, et materjal, mida kompostihunnikusse või kompostrisse pannakse, on õhuline, mitte hunnik haisvat plöga. Seepärast tuleb komposti hulka lisada piisavas koguses süsinikku (puulehed, paber jms). See aitab tagada õhulisust, et toota väärtuslikku komposti.

Kas eelistada poest ostetud kompostikasti või see endale ise ehitada?

Köögijäätmete jaoks oleks parim kuumkomposter, mis suudab kompostida aastaringselt. Samas on kuumkomposter pigem kõrgema hinnaklassi toode ja põhimõtteliselt saab seda ka ise ehitada. Selleks et omaehitatud komposter ka aastaringselt toimiks, tuleks see kas soojustada või ehitada piisavalt suur, et see suudaks soojust talletada. Sellisel juhul peaks ka olema suuremas koguses puulehti või muud süsinikurikast materjali. Kuumkompostri suurim eelis on see, et see toodab komposti mõne kuuga. Tavaline komposter vajab aga paari aastat.

Kolm nõuannet edukaks kompostimiseks?

1. Õhulisus on võti! Õhulisust saab tekitada, kui lisame kompostrisse munareste, majapidamispaberit ja vajadusel veel kuivanud puulehti.

2. Osta või ehita soojustatud komposter, sest see toimib aastaringselt.

3. Kasuta omatoodetud kvaliteetset komposti regulaarselt toidu kasvatamiseks kas aias, kasvuhoones või aknalaual!
   

Allikas: kompostiljon.ee

Mida kompostrisse panna?

Kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast või köögist:

• puulehti,

• närtsinud lilli,

• niidetud muru,

• puu-, köögi- ja juurviljade jäätmeid,

• tahkeid toidujäätmeid,

• tee- ja kohvipuru koos filtritega,

• pehmet ja niisket paberit,

• purustatud munakoori,

• papist munakarpe.

Mida kompostrisse kindlasti mitte panna?

Umbrohutõrjevahendeid ja muid mürgiseid aineid – mulla kaudu jõuavad inimesele kahjulikud kemikaalid ka toitu ning sinu organismi.

Kodukeemiat – seal leiduvad inimese organismile kahjulikud ained jõuavad mullas kasvavate taimede kaudu ka inimese organismi.

Ravimeid – mulla kaudu jõuavad ravimijäägid sinu ja su lähedaste organismi.

Grillahjusütt – see on immutatud mürgiste ainetega.

Tolmuimejakotte – seal leiduv prügi ei sobi kompostimiseks.

Plastikut – plastik ei lagune looduses korralikult ega ole kompostis tervisele hea, sest sisaldab palju erinevaid kemikaale.

Läikepaberil ajalehti ja ajakirju – need on immutatud erinevate kahjulike keemiliste ainetega.

Kompostikasti ära pane ka kummi, nahka, sigaretikonisid, klaasi.

Lugu ilmus esimest korda erilehes Aed&Ehitus (mai 2023).