HÜVA NÕU | Klassikalise puitaia A ja O
Sügis on suurepärane aeg piirdeaia tegemiseks, sest pole nii palav ja vereimejad-putukad ei sega. Vaatame siis, kuidas tööle pihta anda.
Puitaia suureks plussiks on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus, alustades aia värvist, lippide kujust ja lõpetades laudise joondumisega (kas horisontaalne, vertikaalne vm).
Aialippidena lähevad käiku tavaliselt kas sügavimmutatud või värvitud toorikud. Kohtades, kus soovitakse suuremat privaatsust, võivad lipivahed olla väiksemad, ent kui lipivahe on alla 10 mm, siis laudade paisumine võib põhjustada selle, et aialipid ei pruugi olla enam ideaalselt sirged.
Vertikaalset puitaeda saab muuta vastupidavamaks, kui lisada lipiotste kaitseks kattelaua. Ent kui kattelauda ei soovita, saab aialippide otsad saagida selliseks, et vihmavesi neilt alla valgub, kas ümaraks või kolmnurkseks.
Aiapostide paigaldamine
Piirdeaia ehitamise esimene ja paljude jaoks kõige keerulisem etapp on aiapostide paigaldamine. Enne seda tuleb kindlaks teha krundipiirid ja täpsustada vajadusel maa-aluste kommunikatsioonide asukohad. Krundipiiride kindlakstegemiseks võib kohale kutsuda maamõõtja, kes märgib uuesti krundi nurgad, või usaldada oma olemasolevaid märke.
Järgmisena mõõdetakse üle piirdeaia kogupikkus ja arvutatakse perimeetri pikkuse põhjal vajaminev aiapostide kogus, ja nüüd on õige aeg mõelda ka juba väravatele. Perimeetrile tõmmatakse juhtnöör, mis tähistab tulevase piirdeaia asukohta, ja märgitakse aiapostide asukohad kas värvimarkeri või puittikuga.
Aiapostideks kasutatakse nelikanttoru 60 x 60 mm, mis tuleks kuumtsinkida ja vajadusel värvida. Postivahe võiks olla 2500–2700 mm. Reapostidele kaevatavad augud võiksid olla vähemalt 700 mm sügavused, diameetriga vähemalt 250 mm, ja väravapostide augud minimaalselt 800 mm sügavused diameetriga 350 mm.
Aiapostide paigaldamist on mugavam teha kahekesi. Üks inimene jälgib loodi ja juhtnööri abil postide joondumist ning teine saab ettevaatlikult samal ajal täita postiaugu betooniga ja betooni tihendada.
Postide kõrguse saab määrata horisontaalse nivelliiriga või kui ehitada piirdeaed vastavalt maapinna kaldele, saab paigaldada ülemise kõrgusnööri.
Mis juhtub, kui kasutada kuumtsinkimata aiaposte?
Välisel vaatlusel pole õieti midagi aru saada, sest posti välispinda katab värvikiht ja kõik tundub korras olevat. Tegelikult aga tekib posti sisekülgedele rooste juba paari nädalaga, seda eelkõige maa seest tuleva niiskuse tõttu. Kuna aiapostid ja väravad tehakse üldjuhul nelikanttorust, mis on seinapaksusega kuni 3 mm, siis on oluline, et detailid saaksid kaitsva kihi ka seestpoolt, seda võimaldabki kuumtsinkimine. Tsingikihil on veel üks hea omadus, nimelt võime ennast ise „parandada“ – väiksemad vigastused ja kriimustused suudab tsink elektrokeemilise protsessi tulemusena hoida korrosioonikindlana.
Allikas: Moodne Kodu erileht, piirdeaiad.ee