Katuse võiks üle vaadata kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel, kui lehed on puudelt langenud. Sügisel peaks lisaks visuaalsele vaatlusele ka käised üles käärima ning katuselt lehed ja kogu silmaga nähtava mustuse eemaldama. Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ja hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuse ühenduskohtadesse või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna kipub hiljem lumi kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata.

Nende töödega saab raskusteta hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga viie aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV-kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Mida jälgida kivikatuse puhul?

Kivikatuse ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katusekivid oleksid omal kohal, et mõni tihend kuskilt ei ripneks ning et katusel poleks näha mingeid nähtavaid vigastusi. Alustada tuleks katuseharjast, kus kõik harjakivid peavad olema paigas. Lisaks peab kontrollima, et katuseharja ja katuse vahel olev tihend poleks lahti tulnud. Seejärel võiks silmadega üle käia kogu katusepinna ja veenduda, kas kõik reakivid on terved ja omal kohal. Kui katusel on läbiviigud, peaks kontrollima, et ka nende tihendid oleksid paigas.

Kui eelnev tehtud, tasuks üle vaadata katuseneelud, millel on neelupleki ja katusekivide vahel omakorda tihend. Kui tihend on lahti tulnud, on see kohe ka näha. Samuti on oluline jälgida, et neelude peal olevate kivide servad oleksid terved. Kui neelukividest on mõni lahti tulnud, võib see olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Seetõttu tasuks kõik neelukivid käega üle katsuda.

Üle tuleks vaadata ka katuse räästaosa – kas vihmavesi voolab otse vihmaveerenni või niriseb alla mööda tuulekasti. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Samuti peaks üle kontrollima äärekivid – et need oleksid terved ja „istuksid“ omal kohal.

Viimasena tuleks üle vaadata turvavarustus. Katuseastmed ja käigusillad peavad olema kahjustamata ning kinnitused 100% kindlad.

Bituumensindlitest viilkatuse kontroll

Bituumensindelkatuse puhul tuleb kontrollida, kas sindlite servad, vuugid ja ülestõsted on korralikult kinni. Samuti tuleb üle vaadata katuseneelud ning korstna, katuseakende ja muude läbiviikude tihendusäärised. Seejärel on vaja silmadega üle käia kogu katuse pind, veendumaks, ega kattesse ole vigastusi tekkinud.

Bituumensindelkatust tuleks hooldada aga jahedamate ilmadega, sest päike muudab bituumensindlid pehmemaks ja siis tuleks vältida katusel käimist. Katusel tuleks liikuda pehme tallaga jalatsite, näiteks spordijalanõudega. Kõva tallaga jalatsid võivad bituumenkatuse pinnakihti kahjustada. Bituumenkatusele tekkinud mustuse, näiteks okste või langenud lehtede eemaldamiseks peaks kasutama pehmet tänavaharja, et sindlite pealispinda mitte kahjustada. Nagu ka lume rookimisel, ei tohi siingi mitte mingil juhul kasutada kõvasid ega teravaid abivahendeid, näiteks raudlabidat.

Kõige tähtsam on turvalisus!

Katusehoolduse olulisim aspekt on turvalisus. Katuseharjal liigutakse edasi n-ö kaksiratsi. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuseluugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitada. Kui aga katusel turvavarustus puudub, on alternatiiv kasutada tõstukit. See tuleks aga broneerida aegsasti ja arvestada ka lisanduva rendikuluga.

Kui katusel esineb murekohti …

Mida aga teha juhul, kui midagi on katusel paigast ära? Kui tegu on väiksema vigastusega (nt on mõni kivi paigast ära ja see on vaja lihtsalt paika nihutada), saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks kohe konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.

Kui bituumensindelkatusel mõne sindliserv lipendab, tuleb see tagasi liimida spetsiaalse SBS-kummibituumenist mastiksiga. Sama materjali saab kasutada bituumenkatuse pinnakahjustuste parandamiseks ja läbiviikude tihendamiseks.

Üldiselt saab katuse kontrolli ja lihtsama kohendustööga hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga viie aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV-kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Allikad: Moodne Kodu, Maakodu