Kas AI võiks teha sisekujundust või disainida mööblit? TSENTER lõi tehisintellekti abil efektse öökapi

Selleks, et tehisintellekt saaks tõeliselt võimsaks, läheb vaja suurt kalkuleerimisvõimekust. Kui ühel päeval peaks tõeseks saama kvant-arvuti, pole inimaju AI'le enam vastane.

Praegu võtab tehisajukäitamine tohutus mahus energiat ja seeläbi ka raha, kuid juba tänaseks on selgeks saanud, et viimase 5 aastaga on varjust välja astunud uus suundumus. Löögi alla on sattumas väga erinevad eluvaldkonnad, mille hulgas on ka palju üllatavaid ja seni vaid inimaju pärusmaaks peetavaid võimekusi. Näiteks loovad valdkonnad. Kuna peaaegu kõike meie ümber saab matemaatiliste valemitega konstrueerida, siis kuldlõikeid ja värvusteadust rakendavale tehisajule pole mingi probleem luua taieseid, mis mõjuvad inimtajule äärmiselt meeldivalt.

Esimeste tehisintellekti rakendamiste juures prooviti leida tugevamaid konstruktsioone kui inimesed luua suudaks, näiteks lennunduse ja vormelautode juures. Nüüd on erinevaid AI'sid tekkinud palju – igaühel neist oma võimekused. Mõned õpivad heliklipi abil kuuldud inimhäält täpselt jäljendama, teised võivad vaid passipildi põhjal teha sinu näoga erinevaid grimasse.

Tehis-abimeeste maastik areneb kuudega ja uusi lahendusi tekib pidevalt juurde. Aga kuidas oleks arhitektuuri või sisekujundusega? Turul on juba olemas lahendused, et AI produtseeriks inimese visandite järgi kujundusi (PromeAI, Midjourney ja BlueWillow) või täpseid arhitektuurseid joonised( Swapp). Ideede otsimine ja visualiseerimine on läinud väga kiireks.

Ilmselt kasutavad praegusel hetkel paljud ideede otsimiseks või nende kiireks visualiseerimiseks AI abi. Ja miks ka mitte. Näiteks virtuaalne mootor Stable Diffusion loob hetkega sinu mitte nii kenadest visanditest renderdusi, mille loomine võtaks parimatel arvutitel ja tegijatel tunde.

Tehisintellekt mööblidisainerina

Võrumaa Haridus-ja Tehnoloogiakeskus EWERS Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER prooviti läbi mängida olukord, kus mööblidisaineri rolli võtab tehisintellekt. Sedapuhku kasutati BlueWillow AI'd. Tehisajuga suhtles ja projekti vedas tootearendaja Lauri Semevsky. Märksõnadena, lisaks sõnale „öökapp“, sisestati erinevaid kooslusi nagu näiteks “skandinaavia disain“, „Zaha Hadid“, „luksuslik“ jne.

Parim neist otsustati realiseerida käega katsutavaks mööbliesemeks. Valminud prototüübile nuputas TSENTRI meeskond juurde tehnilisi gadget’eid nagu timmerdatav LED-valgustus ja võimalus juhtmevabalt telefoni laadida. Kogu projekt võttis mitmeid kuid aega ja viidi ellu katsetuse ning testina, kas virtuaalsest abimehest oleks tootval tööstusel kasu.

Eksperdid soovitavadki võtta AI-d kui tööriista või abimeest, kes aitab leida eriilmelisi ideid ja pakub samas kiireid lahendusi. Kuid siinkohal peab alati mõistma, et praegu on tehisintellekt veel lapsekingades. Nii arhitekt, sisekujundaja, tootedisainer kui ka muudes valdkondades töötavad inimesed, kes niimoodi virtuaalmaailmast kasu lõikavad, peavad siiski kriitilise pilguga AI poolt loodava üle vaatama. Müriaadina kerkivad ka juriidilised probleemid, kus autorlus on küsimärgi all ning reguleerivad seadused ei jõua sammu pidada.

Elame murrangulises ajahetkes, mis defineerib ümber inimese töötamist. Kui kõik läheks üdini positiivse stsenaariumi järgi, võiks AI'st inimkonnale tõusta väga suurt kasu. Meil tuleks vaid välja mõelda, mis on see töö, mida elus teha. Ja kas meile üldse meeldiks elada nii, et me ei peaks mitte midagi tegema?

Rohkem saad kapi sünniloost lugeda TSENTRI kodulehelt.