Lähemalt otsitakse vastust küsimusele, miks peaksid tehnoloogilised uuendused disainisektorile ning selles tegutsejatele korda minema: kas uued ajad nõuavad uudse mõtlemisega disainereid, kas disainerid suudavad tehisintellektiga võistelda või on neil oht töötuks jääda, mis üldse on Design 4.0 ning kas digitaalne kultuur aitab ka meie keskkondlikku jalajälge vähendada.

„Kogu tööstusrevolutsiooni jooksul on olnud selliseid disainirühmitusi, mis seisid vastu innovatsioonile, olgu selleks Art & Craft liikumine või juugendi vastuseis funktsionalismile. Samas näiteks Bauhausi eeskuju varal võib öelda, et mitte kõik disainerid ei ole uuenduste vastu. Selle asemel, et tehisintellekti kiire pealetungiga seotud väljakutseid tõrjuda, saame õppida muutustega kohanema ning oma erialal neid ära kasutama,“ tutvustas konverentsi teemat lähemalt Eesti Disainerite Liidu (EDL) president ja Disainiöö peakorraldaja, Ilona Gurjanova.

Surya Vanka

Konverentsi peaesinejaks on Surya Vanka, USA tööstusdisainerite liidu juht ja mitmeid auhindu võitnud digitaaldisaini guru, kellel on ka pikk kogemus Microsoftis disainiteemade vedamisega. Oma ettekandes „Disain ja AI – kas meie aja Oppenheimeri moment?“ räägib ta disainerite võtmerollist kindlustamaks, et tehisintellektist saaks ühiskonnale heaolu looja ning inimvõimete suurendaja, mitte see ei asendaks inimest ennast. „Kui ma töötan mingi probleemi lahenduse kallal, ei mõtle ma kunagi esmajoones esteetilisele küljele. Kui aga lahendus on valminud ja sellel puudub ilu, tean ma koheselt, et see lahendus on vale. Just need Bucky Fulleri sõnad inspireerivad ka minu enda lähenemist disainile,“ selgitas Surya Vanka.

Carlo Branzaglia Bologna Ülikoolist käsitleb teemat, kuidas vältida stereotüüpe tehisintellekti kasutamisel; disaini valdkonna innovaator Singapurist, Darren Yeo, selgitab, miks disainerid peavad muudatustega kohanema ja toob praktilisi näiteid esimeste sammude tegemiseks; interdistsiplinaarne disainer Haeun Kim tutvustab erinevaid AI ja disainerite koostöömudeleid ning arutleb loominguliste inimeste võimaluste ja probleemide üle, samas kui Göteborgi disainer Hugo Jonasson arutleb AI tööriistade kasutamise teemal.

Xenia Joost

Külalisesinejatega ühinevad ka Eesti disainieksperdid, nii näiteks uurib moedisainer Xenia Joost, kuidas tipptehnoloogia sulandub jätkusuutlike tavadega, juhtides loovaid ja keskkonnateadlikke lahendusi, mis kujundavad moe tulevikku, ning Tartu Ülikooli professor Jaan Aru arutleb, kas AI on loomingulisem kui inimintelligents ning milline on tehisintellekti mõju lastele ja haridussüsteemile.

„Disainerina on minu põhimõtteks otsida lahendusi, mitte luua probleeme juurde. Nii juhibki minu teekonda soov läbi oma loomingu inimesi mõjutada, inspireerides positiivseid muutusi,“ rääkis Xenia Joost.

18.-24. septembrini toimub Krulli tehases järjekorras juba kaheksateistkümnes disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega „DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?“. Disainiöö järjest täieneva programmiga saab end kursis hoida veebilehel www.disainioo.ee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena