Sander Aasa sõnul on Living Places kontseptsiooni näol tegemist väga lihtsa puitkonstruktsioonis hoonega, millel on ilus disain, hea sisekliima tagamiseks suured aknad ja läbi kolme korruse õhuruum, mis tekitab korstna efekti ning võimaldab seeläbi hoonet tõhusalt tuulutada.

„Asja väärtus seisneb minu arvates eelkõige selles, et hoone süsinikujalajälg on üritatud viia lihtsate vahenditega miinimumini ja see jalajälg on ka täpselt välja arvutatud,“ märkis Aas. „Kui muidu on see süsinikujalajälje teema veel suhteliselt uus ja abstraktne, siis Living Places teeb selle lihtsaks ja käegakatsutavaks.“

Keskkonnasäästlikumate kodude loomiseks pole Aasa sõnul üldjuhul vaja keerulisi tehnoloogilisi lahendusi ja kõige suurema keskkonnasäästu annavad tegelikult väga lihtsad ning elementaarsed asjad, kui neid õigesti ja läbimõeldult rakendada. „Nagu näiteks hoone kuju ja asetus ilmakaarte suhtes; materjalid, millest hoone on ehitatud ning kuidas need materjalid kokku on pandud,“ rääkis ta.

Arhitekti kinnitusel pole süsinikujalajälje vähendamine ehituses mitte lihtsalt vajalik, vaid möödapääsmatu, sest ehitus on üks suurima CO2 jalajäljega majandusvaldkondi.

„Eriti just noorema põlvkonna teadlikkus keskkonnateemadest on kiiresti kasvanud ja seetõttu ei saa arendajad ning ehitusvaldkond üldiselt sellest ühel hetkel enam lihtsalt mööda vaadata,“ märkis Aas. „Teiselt poolt tuleb vastu seadusandlus oma nõuetega ja mõne aasta pärast on süsinikujalajälje arvutamine ka Eestis sama elementaarne kui energiamärgise arvutamine.“

Arhitekti hinnangul on Eestis juba praegu seadusandlusega tagatud küllaltki ranged nõuded, nii et jätkusuutlikke ja taastuvenergia lahendusi rakendamata ei olegi võimalik enam midagi projekteerida ega ehitada.

„Ma arvan, et süsiniku jalajälje arvutamisega juhtub ka nii, et Euroopa Liidu normide kaudu jõuavad ranged nõudmised meie igapäevaellu üsna varsti, enne veel kui laiem üldsus sellest midagi arvata oskab,“ rääkis Aas. „Selles mõttes on Living Places hea algatus, et toob selle muidu keerulise teema inimestele lähemale.“

Living Places kontseptsioon aitabki Aasa sõnul eelkõige teadvustamise ja näitlikustamise kaudu kaasa hoonete keskkonnamõju vähendamise üldisele eesmärgile. „Living Places on valmis ehitatud, käegakatsutav asi, mille kaudu seda teemat laiemale üldsusele tutvustada,“ sõnas arhitekt. „Keskkonnamõju vähendamiseks ehituses pole vaja teha midagi keerulist ega kallist, vaja on lihtsalt motivatsiooni, et teha asju natuke teisiti. „kõik vahendid ja teadmised selleks on olemas,“ lisas ta.

Mis on Living Place kontseptsioon?

Selleks, et minimeerida halvast sisekliimast tingitud probleeme, on VELUX koos Taani disainistuudiotega EFFEKT ja MOE välja töötanud Living Place kontseptsiooni, mille eesmärk on uurida, kuidas ehitustööstus saaks toetada inimeste ja planeedi tervist skaleeritava, taskukohase ja äriliselt elujõulise ehitusprojekti kaudu.

Kontseptsiooni üks eesmärk on saavutada tervislikud kodud läbi hoolika materjalide, tehnika ja kujunduse valiku. Teine eesmärk on tugevdada kogukonnatunnet, ühendades eramajad ühiselt kasutatava ruumiga.

Living Place kontseptsioon kasutab lihtsaid hoonesüsteeme, mis nõuavad vähe hooldust ja mida saab hõlpsasti uuendada, parandada ning varustada nutikate seadmetega.

Päevavalgus

See osa kontseptsioonist hõlmab akende asetust. Aknad nii maja katusel kui ka fassaadidel tagavad valguse hea jaotuse kogu päeva jooksul vastavalt päikese muutuvale asendile.

Soojus

Soojuse osa hõlmab nii kütet, ventilatsiooni kui ka varjestust, et majas oleks alati tagatud meeldiv temperatuur. Oluline osa on siinkohal kaminaefektil, kus soe õhk väljub hoonest ülaosas läbi avatud akende ja asendub seejärel maapinnalt siseneva värske ja jahedama välisõhuga.

Akustika

Iga hoone puhul on oluline nii mürapidavus kui ka kaja puudumine. Hoone välispiirded kaitsevad siseruume väljast tuleva müra eest ja pehmed sisepinnad hoiavad ära kaja, mis muudab ruumid kõledaks. Living Places kontseptsiooni väga oluline osa on ka kütte- ja ventilatsiooniseadmete müra viimine miinimumini.

Välialad

Lisaks siseruumidele hõlmab Living Places kontseptsioon ka välialasid, mille eesmärk on inspireerida inimesi rohkem aega õues veetma ja pakkuda igal aastaajal tihedat kontakti loodusega. Lisaks aitavad ühised välialad tugevdada naabrite vahelist kogukonnatunnet.