APPI, me ostsime maja│Hullumeelsetest elupuu hindadest ja õueala haljastamisest
Viimasest postitusest on nii palju aega möödas, et võiks ju arvata, et maja on kindlasti valmis. Aga ei ole - pööningul käivad veel viimased jõupingutused - pahteldamine ja tapeetimine. Suurem aur kulub praegu aias toimetamisele, sest sada aastat vana maja ostuga kaasavaraks tulnud metsik aedki ei taha kuidagi valmis saada.
Siiski sai suve hakul võetud ette üks suurem töö - vana nõukaaegse garaaži lammutus. Kuna garaaž piirnes naaberkrundiga, tähendas see ka aiaehitust ja lammutusest maha jäänud mudase platsi haljastamist. Garaaži lammutus iseenesest oli hea töö - alumiiniumist seinapaneelid sai kokkuostu viia ja selle raha eest sai kenasti sellesse aianurka uue aia ehitatud ja nii mõnedki muud kulud kaetud. Lisaks muidugi ports küttepuid, mis talvel ikka ära kuluvad hoolimata sellest, et maja kütab soojaks õhk-vesi soojuspump. Ka ahi ja kamin olid möödunud talvel mõnikord kasutuses, kui oli soov pajarooga teha või niisama kaminatuld nautida. Peale garaaži lammutust vaatas väravast sisse astudes vastu selline vaatepilt:
Ideaalis oleksin katnud ala sillutiskiviga, aga kuna tulevikus on plaan saun renoveerida ja sinna kanalisatsioon rajada (mis tähendab ka selles kohas kaevetöid), siis sai territoorium esialgu kaetud jalgpallimuruga. Kui varasemalt olen muru külvamist alati planeerinud vihmaperioodile, et mitte kastmisega vaeva näha, siis suve algus üllatas väga pika põuaperioodiga ja muru külvamine jäi kõige kuumemale ajale. Siinkohal tuleb jalkamuru kõvasti kiita - ellu see jäi ja kasvas ka ilusaks ja tihedaks. Muidugi on tulemuse taga ka kõva kastmine ja väetisega mullasegu kasutamine.
Aia äärde planeerisime mõned elupuud lootuses, et need ühel ilusal päeval rohkem privaatsust pakuvad. Nimelt hullub naabri koer iga kord, kui meid läbi teise korruse akna näeb või siis kui väravast sisse astuda. Et juba kohe rohkem privaatsust luua, saigi alguses võetud hinnapakkumisi kõrgematele elupuudele. Kui 160 istikud olid veel suhteliselt mõistliku hinnaga, ca 40 euro ringis, siis nelja 225-250 cm elupuu eest koos kohaletoomisega küsiti 421 eurot ehk ca 100 eur tükk - saan aru, et ühe puu kasvatamise taga on palju tööd ja vaeva, sest elupuud tahavad esimesel aastal väga palju kastmist, aga vot sellist raha ei tõusnud minu käsi küll maksma. Panin siis autole hoopis hääled sisse ja sõitsin siis ehituspoe aiaosakonda. Sealt õnnestus omale saada soodustusega viimased küllaltki korraliku pikkusega (140-160) elupuukesed, mis maksid alla 20 euro ja pisemad, kuni 120 cm vist ca 8 eurot.
Muidugi aiandi ja ehituspoe elupuul võib vahe olla ja seda sain ka mõned nädalad hiljem tunda, aga isegi peale loomulikku kadu (loe paari puu hukkumist) oli kokkuhoid tuntav. Kui aiandis kaevatakse puu välja siis, kui klient kohale jõuab ja seda tehakse käsitsi ja taime juurekava järgides, siis ehituspoe puud on reeglina masinaga lõigatud ja kaua seisnud. Kui veel osta viimased allesjäänud puud, siis on võimalik, et kõige tagumised teiste varjus pikalt kastis seisnud taimed on lihtsalt vähe vett saanud.
Elupuude istutamine oli kahe pika päeva töö. Esimesel päeval oli vaja kaevata korralik kaevik ja eemaldada vana aia maasse valatud betoonjäänused. Edasi tuli teha pinnaseparandust ja asendada Pärnule omane liivapudi korraliku okaspuumullaga, lisada veel väetist ja siis istutada. Esimesed nädalad said elupuud peaaegu iga päev kastmist. Räägitakse, et juurdumata elupuu on nagu lõikelill, mis ise mullast veel niiskust kätte ei saa ja seetõttu on seda oluline kasta, kasta ja veelkord kasta! Ka enne istutamist tuleks mullapall korralikult läbi leotada ja selle võib isegi suuremasse ämbrisse või seguvanni vee sisse mõneks tunniks panna.
Elupuu peenrake sai kaetud kahekordse peenravaibaga (et umbrohi vohama ei hakkaks) ja siis killustikuga. Kahe surnud taime asemele sai soetatud puukoolist paar sobivat elupuud asemele. Lõpptulemus sai soliidne ja võib rahule jääda - kui enne vaatas väravast sisse astudes vastu üsnagi õudne vaatepilt mudase pinnase ja poolagunenud garaaziga, siis nüüd on olemas vähemalt aastaringne rohelus elupuude näol.
Sissepääsu majapoolne külg on veel oma ürgsemas ilus - seal võtavad võimust metsikud kellukad, piimanelgid ja üheksavägised. Mesilastele igal juhul meeldib, kui aeda mõni looduslikum nurgake jätta.
