Häid nippe, kuidas kahjureid mürgivabalt tõrjuda
Mürkidega tasub olla äärmiselt ettevaatlik — häid putukaid ei tasu mürgiga aiast minema peletada ja pahasid mürkidega resistentseks muuta. Ka Einstein on öelnud, et kui maamunalt kaovad mesilased, siis pole nelja aasta pärast alles ka inimesi.
Kahjurite tõrje on märgatavalt tõhusam, kui olla teadlik, kuidas umbrohu pealetungi ning kahjurite ja haiguste riski juba eos võimalikult madalal hoida. Igal aiapidajal tasuks kõrva taha panna nipid, kuidas kahjurite ja haigustega seotud muredest võimalikult looduslähedaselt vabaneda.
On normaalne, et aias on nii kahjulikke kui kasulikke putukaid. Kui kahjurite arvukus tõuseb märkimisväärselt, siis esmane tõrje võiks olla looduslike vahenditega või mehhaaniline. Esmalt peab aga vaatama, kas kasvutingimused jm on ikka taimele sobiv. Kuidas oleme oma peenrad rajanud. Näiteks kilemultši all meeldib paljudele pesitseda ja umbrohus puhata enne uut söömaaega.
Kui asume kohe preparaatidega tõrjuma, siis kahjurid muutuvad kiiresti resitentseks ja kui häda läheb tõsiseks, siis mürgid ei pruugi enam mõjuda. Ka ei tohi kaotada kannatust, kui peale esimest pritsimist taimeleotistega ei ole edu saavutatud. Tuleb küsida endalt, kas toimisin õigesti. Taim peab tilkuma ja pead olema kindel, et lehed ja oksad said igalt poolt üle ujutatud, siis on kasu. Nii looduslike vahendite kui preparaadiga tõrjumine käib regulaarselt. Oluline on teada, et resitentsus avaldub ka loodusliku tõrje puhul ning seetõttu on vaja ka leotise koostist järjekindlalt vahetada.Kahjuritega võitlemine ei ole sugugi lihtne kui see teie huvi- ja põhitegevuste hulka ei kuulu. Palju lihtsam on ennetav tegevus selgeks saada.
Loo või säilita liigirikas aed
Looduses kasvab koos väga palju erinevaid taimi ja enamik neist on terved. See on võimalik ainult seetõttu, et kahjureid peibutavad kohale peamiselt lõhnad ja haigused levivad ühe liigi taimelt sama liigi taimele. Oma aias peaksime saavutama loodusega sarnase liigirikkuse. Mõni aianurk on kaval metsikuks jätta või planeerida ja avada värav putukatele. Kasulikke putukaid meelitavad ligi saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jms.
Omavahel sobivad tarbeaeda järgmised taimed:
Nõges ja kikkaputk.
Rosmariin ja salvei.
Kurk, kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis.
Murulauk, tomat, porgand.
Maasikas, aeduba, spinat, porru, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kurgirohi.
Petersell, tomat, spargel, salat.
Till, kapsas, kurk, sibul, hernes.
Tomat, seller, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porru, saialill, basiilik.
Lillkapsas, aeduba, piparrohi.
Salat, kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, kapsas, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet.
Aeda tasuks kindlasti meelitada kasulikke putukaid, loomi ja linde. Näiteks siil ja konn on efektiivsed tigude hävitajad. Lepatriinu lemmiktoit on lehetäi, aga ta pistab nahka ka lutikate munad, kilptäid, võrgendlestad, karilased, poilaste vastsed. Kiilassilma vastne toitub lehetäidest, kirpudest ja õunamähkuri munadest.
Kahjurite ja haiguste ennetamine
Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Kohe kui taim on nõrk ja stressis on tal kallal kahjurid ja haigused. Esmane, mida saame teha on taimele vajalikud kasvutingimused luua. Uurida hoolikalt, millist pinnast taim vajab, valgusolud jms. Näiteks viljapuid ja marjapõõsaid ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja täisvarju, samale kasvukohale või veesoone peale.
Hooldus on teine ennetusvõte. Kõik viljapuud tuleb korda lõigata. Näiteks õunapuu võra peab olema nii hõre, et sealt saab mütsi läbi visata. Põõsa ja puude alused tuleb kevadel ja sügisel läbi kaevata, seal juures ettevaatust juurtega. Põõsast tuleb igal aastal 2-3 vanemat oksa välja lõigata õhulisuse ja pideva noorendamise eesmärgil.
Väetamine on samuti oluline protseduur, kuid selle juures tasub tähele panna, et liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket ja liigne lämmastikväetise (kevadine väetis) kasutamine aias soodustab lehetäide arengut.
Mehhaaniline tõrje
Palju annab teha kahjureid ära korjates ja/või nende toimetamisvõimalusi piirates. Näiteks on võimalik teod õllega lõksu püüda. Õllenõu jäta 1 cm maapinnale, et head putukad mööda mulda õlle sisse ei kõnniks. Aitab ka näiteks rabarberi lehe jätmine aeda ja varahommikune tigude kokku kogumine. Multš jm teravad materjalid ei meeldi tigudele ja nendel roomamist nad väldivad.
Viljapuude võraalused vajavad sügisel läbi kaevamist, sest mullas talvituvad maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane jpt. Kui sügisel pole võraalust kaevanud ja kevadel pole püünisvööd puu ümber pannud, siis saab õielõikajat veel lehepungade puhkemisest kuni õitsemiseni varahommikuti puudelt maha raputada ning hävitada.
Lehetäid hävitab rohelise seebilahusega pritsimine. Pritsimisest on kasu vaid siis, kui taim tilgub nii loodusliku vahendi kui preparaadiga töödeldes. Ka tugev veejuga peseb lehetäid ning nende mesineste puudelt kergesti maha. Tee seda päikesepaistelisel hommikul, siis puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehed ja põleta.
Lehti ja juuri söövate röövikute tõrjeks aitab kuiva ilmaga tuha raputamine. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.
Sipelgate vallutused aias piirab soolatriip, millest nad üle ei lähe. Ka ei meeldi neile kaneel. Sipelgaid peab ohjeldama kui nad puudel-põõsastel ronivad, sest nad käivad lehetäisid lüpsmas ja ühtlasi kaitsevad neid looduslike vaenlaste eest.
Aed hoia umbrohupuhas
Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub kahjustades hiljem nii lehti kui ka vilju. Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid. Kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka see, kui nende süljevaht veega enne kahjuri täiskasvanuks saamist ära uhtuda.
Varasuvel võiks tuhaga põõsaid tolmutada. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.
Kus kahjurid vahepeal käivad?
Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole). Päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub. Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi. Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminõges, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema. Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.
Taimeleotiste kasutamisest
Nõgeseleotis aitab hästi lehetäide vastu. 1 kg nõgeseid tuleb leotada 10 liitris vees 12 tundi. Saadud segu tuleb hiljem lahjendada suhtes 1:10-le. Koirohuleotis aitab kapsaliblika röövikute, lehetäide ja maasika hahkhallituse vastu. 50 g koirohtu kuumutatakse 10 l vees pool tundi, lahjenda 1:10-le. Küüslauguekstrakt aitab porgandikirbu, porgandikärbse ja kapsakärbse vastu. 4 küünt purustada 1l vee kohta ja kasutada kohe. Kummeli- ja orasheinajuurte leotis aitab seenhaiguste vastu. Kõiki taimeleotisi tuleb pritsida 2-3 korda, vahega 2-10 päeva. Töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Leotist võib teha ka niidetud rohust, aga kirjeldatud taimede kasutamine leotises annab pritsitavale taimele ka väetist.
Veel looduslikke vahendid kahjurite tõrjeks
Feromoonpüünist kasutatakse väikestes aedades kahjurite püüdmiseks ja suurtes aedades profülaktilisel eesmärgil vaatluspüünisena. Püünise põhimõte seisneb selles, et kui isased on liimile püütud, siis jäävad emased viljastamata ja järgmist kahjurite põlvkonda ei tule. Feromoonpüünised püüavad ainult õunakoid, õunamähkurid ja õunapuu-võrgendikoid ning igale kahjurile on ette nähtud oma püünis. Püüdmisaeg on õitsemise lõppfaasis.
Liimiplaat on riputatav ja kollane, mille peale kahjurputuka liblikas kohale lendab. Liimivöö paigaldatakse puutüvele ja mõõda tüve üles ronivad kahjurputukad jäävad liimile kinni. Kõige aktiivsem putukate liikumise aeg on kevadel ja augustis. Kogu suve võiks peal hoida kirssidel ja murelitel, et sipelgad ei käiks lehetäisid lüpsmas ja neid teiste putukate eest kaitsmas.
Allikas: Hortes.ee