Ehitame korterisse sauna

Saun ei ole enam ammu ainult eramajade või suvilate juurde kuuluv luksus, vaid võib samahästi täiendada linnakorterit. Kaasaegset minisauna on küll tänu tehnoloogiale võimalik ehitada peaaegu igasse ruumi, kuid vaja läheb üsna põhjalikke tehnilisi teadmisi ning muidugi peab järgima ohutus- ja kasutusreegleid.

Saun linnakorteris ei tähenda ainult kohta, kus pesta. Saun pakub suurepärast lõõgastust pärast sportimist, füüsilist tööd või rasket tööpäeva. Meie kliimas on saun koht, kus talvel külma kontidest välja ajada, sügisel rõskust tõrjuda või pärast suvist vihma varbaid soojendada.

Leia sobiv koht

Kõigepealt peab sauna ehitamiseks valima sobiva koha, näiteks vannitoa, väikse koridori või sahvri. Eriti hästi sobib selleks vannituba, kus vanni asemele on paigaldatud dušikabiin. Infrapunasauna on võimalik ehitada näiteks ka rõdule.

Sauna kubatuuri on üsna lihtne arvutada: igale inimesele on vaja vähemalt 2 m³. Lae kõrgus põrandast peab olema vähemalt 2 m. 1 kW = 1 m³. Majades, kus on paigaldatud gaasipliidid, peab korralikult läbi mõtlema sauna suuruse ja võimsuse, sest sellistes majades on tihtipeale olemas mõningad piirangud vastavalt agregaadi võimsusele (max 3–4 kW). Sellisel juhul peab vedama spetsiaalse toitekaabli, mis läheb mõõtjast kuni keriseni välja. Majad, kus on paigaldatud elektripliidid võimsusega 5–6 kW, ei tekita saunakerisele võimsusega 3–4 kW mingeid raskusi seoses elektrivõrguga. Kasutades ühenduskaablit, võib saunakerist vajadusel ühendada elektripliidiga, aga selleks, et vältida lisakoormust, ei soovitata elektripliiti ja saunakerist samal ajal kasutada.

Kindlasti tuleb sauna ehitamist alustada läbimõeldud ehitusprojektiga, kus on kavandatud kõik tarvilikud kommunikatsioonid, mõeldud läbi elektrivõimsused ja ventilatsiooniga seotud küsimused. Sauna tasub kindlasti ehitada spetsialisti abiga, mitte omavoliliselt tegutsedes.

Korterisaunade variandid

Soome saun erineb kõikidest teistest saunadest omapärase mikrokliimaga, kus õhutemperatuur tõuseb kuni 120 soojakraadini, põrandal umbes 60 °C ja suhteline niiskus jääb seal vahemikku 10–15%. Soome saunas tekkiv leil soojendab korralikult keha, tasakaalustab vererõhku, lõõgastab ja takistab külmetushaiguste tekkimist.

Soome sauna kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt elektriküttega keristes kasutamiseks. Näiteks graniitkividelt aurustub vesi ühekorraga, põhjustades väga äkilisi kuumapahvakuid. Savi imeb aga vee enda sisse ja tekitab pehme leili efekti. Kes tahab, et tema saunas oleks nii järsu kui ka pehme leili võimalus, võib pool kerist täita graniitkividega, teise poole aga savikividega.

Infrapunasauna peetakse tervisele kõige kasulikumaks saunatüübiks, sest infrapunakiirgusest tekkivad ohutusriskid on äärmiselt minimaalsed. Infrapunaelemendid tekitavad soojuskiiri, mis suunavad kiirgust otse inimesele, aga õhku nad ei soojenda. Sõltuvalt laine pikkusest soojeneb inimkeha infrapunasaunas tunduvalt paremini kui traditsioonilises saunas. Lisaks mõjub infrapunakiirgus tervislikult pehmetele kudedele, mis omakorda soojendab inimkeha ja parandab vereringet. Üks tähtsamatest infrapunasauna eelistest on see, et infrapunakiirgus soodustab piimhappe ja valu vähenemist lihastes. Eriti soovitatav on seda tüüpi saun seega pärast füüsilist koormust.

Milliseid materjale valida?

Enim kasutatakse sauna ehitamisel haaba ja leppa, kuid hästi sobib ka oksakohtadeta kodumaine okaspuit. Lavalauad tehakse põhiliselt haavast, kuid viimasel ajal on populaarsust kogunud ka Aafrika päritolu abach. Põrandate puhul on eelistatuimaks materjaliks keraamilised plaadid ja paljud lasevad sauna paigaldada ka põrandakütte. Viimast pole aga tegelikult üldse vaja, sest keris kütab piisavalt. Kui juba põrandate plaatimiseks läheb, on mõistlik põrandaplaadiga katta kuni 10 cm kõrguseni ka alumine seinapind. Põranda kalle tuleb anda lavaruumist välja pesuruumi poole. Kuna lavaruumis satub põrandale vähe vett ja kuumusega aurab seegi, pole sinna tarvis ka põrandatrappi ehitada.

Allikad: EPL, Saunamaailm, mooska.eu

Kas sisseehitatud või eraldiseisev saun?

Privaatsetes ja kaunite vaadetega majapidamistes on viimasel ajal populaarsust kogunud eraldiseisvad saunad, mida on mugav paigaldada ning mis võimaldavad kogu asukoha potentsiaali ära kasutada. Peegelklaasist disainsaunu tootva Haljase tegevjuht Otto Täht on klientide seas täheldanud mitmeid eelistusi.

„Valdavalt hinnatakse eraldiseisva sauna juures seda, et sauna saab paigaldada meelepärasesse kohta. Olgu selleks siis maakodu terrass, piisava kandevõimega maja katus või hoopis veekoguäärne,“ ütles Täht. Samuti hinnatakse privaatsust. On oluline, et sõpradega saunas käimine ei segaks majas toimuvat, näiteks laste und.

Arhitekt11 volitatud arhitekti Eero Endjärve sõnul võib sisseehitatud sauna planeerimist võrrelda köögi ehitamisega. „Nagu köögis, peab ka saunas olema põhiliste asjade kolmnurk inimesele sobivalt paigas. Kui köögi puhul on selleks külmkapp-kraanikauss-ahi, siis saunas on kolmnurga komponentideks leiliruum-pesuruum-eesruum,“ ütles Endjärv.

Seejärel saab keskenduda erinevatele lisadele ja funktsioonidele. Näiteks on tänapäeva trendiks erinevad tehnilised võimalused, nagu puldiga juhitavad kerised ja valgustuslahendused. „Sisseehitatud saunad on endiselt eestlase lemmikud, kuid järjest rohkem vaadatakse nii kodudes kui ka majutusasutustes eraldiseisvate saunade poole, sest pakkumised ja võimalused kasvavad turul kiiresti,“ selgitas Endjärv.

Haljase tegevjuhi sõnul on üha enam kliente, kes eelistavadki klassikalisematele sisseehitatud saunadele vahelduseks hoopis veekogu lähedale asetatud saunamaja, kuna hinnatakse võimalust kohe pärast leili võtmist ujuma minna, leiliruumist kaunist vaadet nautida või leilide vahel terrassil mõnuleda.