Akende klaasiosa peab liginullenergiahoonetes sisaldama vähemalt kolmekordset klaaspaketti, mille mõlemas väärisgaasiga (tavaliselt argoon, 18–20 mm) täidetud kambris on üldjuhul sisemise ja välimise klaasi pinnal soojust peegeldav läbipaistev metalloksiidi kiht.

Akna ja ukse kogusoojusjuhtivus koosneb klaaspaketi, klaaspaketi serva, raami ning lengi soojusjuhtivustest ja tootja andmeid kasutades tasub täpselt veenduda, milliste väärtustega opereeritakse.

Kuna raami- ja lengiosa protsentuaalne osakaal sõltub akna suurusest ning kujust, võivad akende kogusoojusjuhtivused märkimisväärselt erineda.

Milline aknamaterjal valida?

Konsultant ning akende ja uste spetsialist Eerik Kirs Kaisa Haldusest ütleb, et kõigepealt tuleb otsustada, millisest materjalist aknaid eelistada. Akende materjali valik jaguneb üldjuhul neljaks ja uste puhul isegi viieks. Ehk siis otsustada tuleb plastist, puidust, puit-alumiiniumist, alumiiniumist või metallist avatäidete vahel valides.

Akende materjali valikul mängib tähtsat rolli ka hoone arhitektuurne lahendus (mõnest materjalist erikujulised aknad on näiteks kallimad). Kuna materjalide hinnaerinevused on suured, tuleb endale selgeks teha, kas aknaid soovitakse aastakümneteks ehitatavale kodule või ajutisele peatuspaigale, millest võimaluse tekkimisel meeleldi lahkutakse, lootes seejuures, et uued aknad kinnisvara hinda ülespoole upitavad.

Plastaknad on puitakendest ligi kaks korda odavamad. Paraku on see nende ainus märkimist vääriv eelis. Kvaliteetsest liimpuidust toodetud puitaken on vastupidav, säilitab oma kuju ja mõõtmed iga temperatuuriga ning täidab ka tugevuse ja kõik muud aknale esitatavad nõudmised pikkade aastate jooksul, kuid selle materjali puhul on oluline ka iga-aastane akende välisviimistluse palsamiga hooldus, eriti lõunakaares.

Kui plastaknaid (v.a tumedates toonides aknad, mis kuumenevad ja deformeeruvad suurel määral päikesepoolsetel fassaadidel) on mõistlik kasutada nn tavatingimustes, kus kõrge temperatuuri mõju on väiksem, siis puitakende kasutusvõimalused on oluliselt laiemad. Tulenevalt profiili väiksemast jäikusest sobivad plastaknad (eriti avatavad aknad) pigem väiksemate avade ette. Puitaknaid ja -uksi on võimalik toota oluliselt suuremate mõõtmetega ning seejuures avatavatena.

Puidust saab toota ka EI30 tuletõkkenõuetele vastavaid ning suuremõõtmelisi passiiv-fassaadiaknaid ja -lükanduksi. Passiivakende soojusisolatsioon on tavapärasest parem, st soojusjuhtivus on alla 0,8 W/(m²K). Puitaknaid saab toota vajadusel koos lengilaiendustega palkmajade või muude erijuhtude lahendamiseks.

Juba kasutuses olevatele puitakendele on mõnel juhul võimalik ka hiljem alumiiniumist katteprofiile paigaldada. See on üks renoveerimise võimalusi puitakna ülevärvimise asemel. Nii muutub aken ilmastiku suhtes veelgi vastupidavamaks, kuid välimuselt ka modernsemaks ja hinnalt oluliselt kallimaks.

Alumiiniumist aknaid kasutatakse pigem suurte büroohoonete klaasfassaadides, kuid kohtame neid ka modernsema arhitektuuriga eramute ja kortermajade juures. Alumiiniumist aknad toodetakse valdavalt kald- ja pöördavatavana ning üldjuhul on need kõige kehvema soojusisolatsiooniga. Katkestatud soojusjuhtivusega akna-ukseprofiilidest toodetud alumiiniumaknad on hinnalt kõige kallimad.

Ukse soojusisolatsioon sõltub mitmetest komponentidest

Eerik Kirs märgib, et üldiselt on hea soojusisolatsiooniga välisukse materjaliks puit või puitkomposiitlahendused. Puit on traditsiooniline valik ja seda mitmel põhjusel. Puituksed on välimuselt kaunid ja sobivad tavaliselt iga hoone fassaadi ning interjööri. Valida on võimalik erinevate puitmaterjalide vahel: tamm, kuusk, mänd, meranti ja paljud teised liigid. Lisaks on neid võimalik viimistleda väga erinevalt. Kuna naturaalne puit ei ole täiesti ilmastikukindel materjal, võib ta vajada sõltuvalt ilmakaarest ja muudest teguritest aeg-ajalt hooldamist.

Metallist uksed on üldjuhul suurema vandaalikindluse ja turvalisusega, kuid eramaja fassaadi ei pruugi need üldsegi sobida. Metalluksed ei vaja üldjuhul sagedast hooldamist, kuid teraslehest toodetud ustel kohtab sõltuvalt viimistluse tehnoloogiast vahel ka roosteprobleeme ja isegi värvi koorumist. Tumeda tooniga metalluste konstruktsioonide arenduses metalli soojuspaisumist mitte arvestavate tootjate uksed võivad päikese käes oluliselt paisuda (erinevate metallmaterjalide joonsoojuspaisumine-kahanemine on üsna märkimisväärne) ja päikesepaistelise ilmaga kasutamise võimatuks teha, seetõttu tasub soetada pigem tuntud tootjate tooteid.

Metallist ukselehtede servade ja lengide soojusjuhtivus on üldjuhul suur ning seetõttu võib talvisel perioodil külmasilla tõttu kohata uksel-lengil kondensaadiga kaetud või härmatanud kohti. Kui tootja on kasutanud plastiga katkestatud külmasillaga kallimaid lengiprofiile ja külmasild on õnnestunud katkestada ka ukselehe servades, siis on tegemist täiustatud toodetega.

PVC-uksed, sh rõduuksed ja suuremõõtmelised nn rõduaknad, deformeeruvad üsna suurel määral erinevate temperatuuride ning päikesekiirguse mõjul. Eriti suur probleem tekib tumeda tooniga uste kasutamise korral päikesepoolsel fassaadil.

„Kokkuvõttes võib öelda, et igal materjalil on füüsikaliste omaduste tõttu teatud eelised ja puudused, mida tundes on võimalik leida endale sobiv vajadustele vastav avatäide. Soovitan konsulteerida isikutega, kellel on erinevast materjalist avatäidete arendamisega suured kogemused,“ rõhutab Kirs.

Lugu ilmus esimest korda erilehes Eramaja Ehituse ABC, kevad 2023.