Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga toome lugejateni järgnevate kuude vältel Eesti disaini tähestiku, mis võimaldab heita pilgu meie põnevasse disainiajalukku ning teha tutvust märgiliste esemete ja nähtustega, mida iga disainihuviline teada võiks! Täna heidame pilgu Richard Wunderlichi töödesse!
Richard Wunderlich (1902-1976), oli mööblikujundaja ja üks esimesi siinseid sisearhitekte. Tema haridustee oli mitmekesine. Wunderlich alustas Ants Laikmaa altejeekoolis (1916-1919), kust juba mõne aasta pärast liikus „Pallasesse“ (1922-23). 1928-1929 õnnestus tal haridusministeeriumi stipendiaadina moodsas Saksa Werkbundi ja Bauhausi ideedel põhinevas Kölni Werkschules tudeerida. Kooli toonaseks direktoriks oli Richard Riemerschmid. Kölnis keskendus ta juba sisearhitektuurile.
Õpingute vahel töötas Wunderlich Tallinna Draamastuudios dekoraatorina. Pärast Könist naasmist aga asutas ta 1933. aastal koos Erich Birki ja Oskar Murdmaaga sisustusettevõtte „Uudne Mööbel.“ Selle osanikuks, kunstiliseks juhiks ning kujundajaks jäi mees kuni lõpuni 1940. aastal.
Wunderlichil oli oluline roll sisearhitektuuri eriala arengus ka pedagoogina. Ta juhtis toonase J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli ruumikujundusosakonda ning oli 1941-42 Berliini Reichspostbaudirektion’i sisearhitekt. Samal ajal oli ta ka õppejõuna koolis; seda kuni 1944. aastani.
1944. aastal läks Wunderlich Saksamaale, kust kolme aasta pärast lahkus Rootsi. Stockholmis töötas ta üle 20 aasta legendaarse kaubamaja Nordiska Kompaniet sisearhitektina.
Wunderlich oli aktiivne ka 1932. aastal asutatud tollaseid rakenduskunstnikke koondavas ühingus RaKÜ, 1938-1940 oli ta lausa ühingu esimeheks.
Tänu oma haridusele ja kogemustele oli ta hästi kursis moodsate sisustusvõtetega ning „Uudne Mööbel“ võttis tema kunstilise juhtimise all suuna eksklusiivse mööbli ja interjööride kavandamisele ning valmistamisele. Ettevõttest sai peamine luksusmööbli pakkuja Eestis, millel olid esindusruumid Viru 18 ja tootmisüksus Õuna tänaval. Luksus väljendus väärispuidu, hinnalise kattevineeri ja eksklusiivsete tehnikate nagu näiteks intarsia kasutamises ning loomulikult ka väärikates tellimustes ja objektides.
„Uudses Mööblis“ valminud esemeid ei ole tänaseks kuigivõrd säilinud, üheks tuntumaks on sisevalgustusega ja suletuna japonistlik akvaariumi kujutav baarikapp. See pälvis tähelepanu ja 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel, kus Balti riigid esinesid ühispaviljonis mille Eesti saali kujundas Wunderlich. „Uudse Mööbli“ toodang oli kaasatud enamusele Rakenduskunstnike Ühingu ülevaatenäitustest.
