Rahvusvahelise arhitektide liitude ühenduse UIA maailmakongressil, mis toimub tänavu 2.-6. juulil Kopenhaagenis, avatakse täna Balti riikide ühispaviljon. Ekspositsiooni ja paviljoni kontseptsiooni autoriks on Eesti arhitekt Karl Pops. Paviljon käsitleb laiemalt vananenud elamufondi renoveerimise põletavat teemat. See tõstatab küsimusi, kuidas muuta olemasolevat nõukogudeaegset elamufondi inimsõbralikuks ja kaasaegseks ilma suure keskkonnajalajäljeta.
Tänavuse UIA kongressi põhiteemaks on jätkusuutlik tulevik ja kõikide ühiskonnaliikmete kaasatus (Sustainable Futures – Leave No One Behind), mis peegeldab ÜRO jätkusuutliku arengu 2030. aasta eesmärke.
4. juulil avatav BAUA ühispaviljon võtab fookusesse modernistlike nõukogudeaegsete kortermajade tervikliku renoveerimise vajaduse. Euroopa Rohelepe ja Euroopa komisjoni eesmärgid hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks tähendavad kõikide liikmesriikide jaoks vanemate elumajade massilise renoveerimise vajadust.
BAUA paviljoni „Paralleelmaailmad“ (Parallel Worlds) autori arhitekt Karl Popsi sõnul oleme ristteel.
„Nii Balti riikides kui kõikjal mujal, kus on suur ja vananev elamufond, peame otsustama, kuidas sellega edasi minna. Kondid on veel tugevad, kuid ülejäänu vajab tööd. On maailm, kus praegune status quo jätkub, kus nõukogudeaegsete kortermajade ükshaaval renoveerimine langeb suuresti üksikute korteriühistute kanda ja elamurajoonid on endiselt isoleeritud. Kuid on võimalik ka teistsugune maailm, kus elamufond on tunnistatud kriitiliseks infrastruktuuriks, mis vajab terviklikku visiooni ja investeeringuid, et tagada selle jätkusuutlikkus selle sõna igas tähenduses. Millises maailmas me elada tahame?“ esitab Karl Pops paviljoni põhilise küsimuse.
BAUA paviljon illustreerib seda valikut kahe võrdsete mõõtmetega toa kõrvutamisega – üks, mis esindab tüüpilist paneelelamu korterit esialgses olekus, ning teine, mis on renoveeritud vastavalt kaasaegsetele elatustasemetele ja ambitsioonidele.
„Asi ei ole ainult energiaklassis või esteetikas, vaid ka loomulikus valguses, sisekliimas, rohealade kättesaadavuses, üldises elukvaliteedis ja kokkuvõttes inimväärikuses. Kaalul on elanike, kogukondade, linnade ja ühiskondade heaolu tervikuna,“ rõhutab Karl Pops.
Paviljoni autor on arhitekt Karl Pops, paviljoni tehnilise teostuse viisid ellu sisearhitektid Ardo Hiiuväin, Eeros Lees ja Päär-Joonap Keedus. Graafilise disaini lõid Martin ja Marje Eelma (Tuumik).
Kopenhaagenis esitletud BAUA paviljon jääb viimaseks Eesti, Läti ja Leedu arhitektide koostööks rahvusvahelise arhitektide liiduga. Kolme riigi arhitektide liidud otsustasid lõpetada UIAsse kuulumise, kuna pole nõus olema liige organisatsioonis, milles on jätkuvalt esindatud Venemaa ja Valgevene.
