Kõige tavalisemad aiatöödega kaasnevad vigastused on erinevat tüüpi nikastused, vigastused mootoriga tööriistadest ning kriimustustest ja lõikehaavadest põhjustatud infektsioonid.

Ohutu aiatehnikaga töötamine

Enne aiatöödega alustamist veendu alati, et kasutatav aiatehnika ja selle tarvikud on tehniliselt korras. Kahjuks kiputakse unustama aiatehnika ohutusreegleid ning ignoreeritakse kaitsevarustuse kasutamist. Elektrit vajavate aiatööriistade kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik juhtmete osas. Tähelepanematusest on kerge nende otsa komistada ning talvel kahjustada saanud juhtmetest võib ootamatult tekkida lühis.

Oluline on meeles pidada, et kõiki reguleerimis-, puhastus- ja remonditöid tuleb teha alles pärast mootori väljalülitamist ja seadme vooluvõrgust lahti ühendamist. Rääkimata sellest, et tööriistu ja seadmeid võib kasutada ainult selleks ettenähtud tööks. Väga oluline on mitte jätta lapsi järelevalveta ruumidesse, kus sellised seadmed ja esemed on kergesti kättesaadavad.

Vali aiatöödeks sobiv riietus

On aiatöid, mille tegemisel on soovitatav kanda kaitsevarustust.

Tavaline muruniiduk teeb lärmi keskmiselt 90db ning kõrvaklappide kasutamine on soovitatav juba 85db müra korral. Muru niitmisel ja trimmerdamisel ei tea me kunagi, mis üllatusi võib muru seest leida, ning nii võib teraga kiviklibule pihta minnes lennata kivi niitjale silma või vastu jalga. Seega tuleks niites ning trimmerdades alati kanda pikkade varrukatega pluusi ning pikki pükse, kinniseid jalatseid ja kaitseprille – seda ka 25-kraadise suveilmaga.

Jalatsite osas on soovitatav kanda kõva tallaga jalatseid, mis kaitsevad jalgu maas olevate okste, klaasikildude ja muude teravate esemete eest. Sama oluline kui kaitseprillid, turvalised jalatsid ning pikad riided, on tööriiete juures ka tööks sobilikud aiakindad, millega saab sõrmi kriimustuste ja hõõrdumise eest kaitsta.

Soovitatav on ka enne aiatöödega alustamist eemaldada kõik ehted - need võivad taimede või aiatööriistade külge kinni jääda ja põhjustada vigastusi.

Sõrmused on eriti ohtlikud, kuna need on vastupidavamad kui muud ehted ja võivad tööriista külge takerdudes põhjustada tõsiseid vigastusi. „Koduseid aiatöid tehes vigastatakse tihti enamasti käsi ja jalgu. Probleemiks on just raskemad vigastused, kus on suured kudede purustused, mille taastamine on keeruline, paranemine kestab kaua ja võib tihtipeale vajada ka kordusoperatsioone,“ hoiatas Gjensidige Eesti isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe.

Võta puhkepaus ja siruta

Enamasti ei ole suviste aiatööde näol tegemist raskete, üleliigset pingutust nõudvate töödega. Sellest hoolimata tuleks aiatöid tehes pöörata tähelepanu õigele kehahoiakule, venitustele ja puhkepausidele. Näiteks on meie keha taimede istutamisel, seemnete külvamisel ja peenarde rohimisel pikka aega sundasendis, mis võib põhjustada alaseljavalusid, õla- ja kaelapingeid või nikastusi. Seega on ka aiatöid soovitav teha järk-järgult, jaotada plaanitav töö sektsioonidesse ja jälgida töö ajal puhkepause, mille jooksul saab pinges lihaseid lõdvestada ja kaua sundasendis olnud keha venitada.

Aiatööriistade (nagu labidad, rehad ja trimmerid) valikul tasub erilist tähelepanu pöörata nende sobivusele aedniku pikkusega. Õigesti valitud tööriist võimaldab teha erinevaid aiatöid ergonoomiliselt korrektselt ja sirge seljaga, kaitstes sellega ebameeldivate vigastuste eest.

Üks levinumaid seljavalu põhjuseid on erinevate raskuste tõstmine, mis on aiatöid tehes väga aktuaalne. Raskuste tõstmine võib põhjustada erinevaid nikastusi ja muid vigastusi. Seega ära hinda oma võimeid üle – kui eseme kaal on suur, kutsu keegi appi või jaga koorem võimalusel väiksemateks ühikuteks.

Parim viis raskete esemete liigutamiseks on neid pigem lükata või tõmmata, mitte tõsta, seega kasutage võimalusel käru või muid liikumisvahendeid. Õige tehnika raskuse tõstmiseks on kükitada ja tõsta sirge seljaga, pingutades jalalihaseid. Selja jaoks on kergem, kui kannate väikeseid raskusi, surudes kantava eseme enda vastu.