Uue projekti elevuse asemel ärkas Olesja aga 24.veebruari hommikul plahvatuste peale. Tema esimene küsimus oli: „Kuidas mu vanematel läheb?“ Sellele järgnes hirmunud mõte: „Kuidas evakueeruda, lauaarvuti käes?“

Arvuti oli ta ise hobi korras kokku pannud. Seal oli kogu tema töö – joonised, projektid, fotorealistlikud pildid. Töö, mida ta nautis. Ühtlasi oli see kõige väärtuslikum ese tema kodus.