Vali sobiv asukoht

Esmalt tuleb leida sobiv asukoht korvpalliväljaku rajamiseks, sealjuures tuleb muidugi arvestada väljaku mõõtudega. Tänavakorvpalliplatsi standardsuurus on 15x11meetrit, kuid kui on soov rajada harjutusnurk omaenda hoovi, võib plats olla ka muude mõõtudega. Oluline on leida piisav maa-ala ja sealjuures veenduda, et asukoht oleks ohutu - pall võib lennata mõnikord ka väljakust kaugemale ja parem, kui kohe palliplatsi kõrval ei oleks naabri aken või lillepeenar.

Võimalusel tasuks vältida territooriumi kõige madalamat nurka, kuhu hakkab kogunema vihmavesi ja sellega koos muu sodi, pigem valida kõrgem koht.

Kui kavandatav väljak ei tule oma hoovi, vaid plaanis on rajada näiteks küla- või kogukonna palliplats, peab mõistagi veenduma, et maaomanik rajatisega nõus on, olgu selleks eraisik, omavalitsus või riik. Vajadusel tuleb load kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

Valmista ette aluspõhi

Esmalt tuleks selgeks teha, milline on plaanitava väljakukoha pinnas, sellest sõltub, kui palju on vaja kaevata ja tagasi täita. Kui on tavaline mulla- või mulla-savikiht, siis tasub kaevata nii umbes poole meetri sügavuselt, et saaks peale teha korraliku ja kindla aluse. Kaevamisel peaks eemaldama kõik takistused nagu kivid, juured ja umbrohi. Kuid Eestis on kohti, kus juba 20 cm sügavuselt tuleb paas vastu, seda pole mõtet raiuma hakata. Paas pole palliplatsi seisukohalt halb variant, sest stabiilne pinnas on maa sees olemas. Aluspõhja ettevalmistustööga saab selgeks, kui palju ja millist täitematerjali on vaja kasutada. Ja kas üldse on vaja, sest kui uus plats rajatakse näiteks vana asfaltväljaku peale, siis seal on alus juba olemas, vaja on vana asfalt eemaldada, plats loodida, vajadusel killustikku juurde lisada ja uus betoonkiht peale panna.

Täida ja tihenda aluspõhi

Pärast ettevalmistustööde lõpetamist täida aluspõhi sobiva materjaliga. Näiteks kui aluspõhjaks on kaevatud umbes pool meetrit pinnast välja, siis võib järgneda umbes 20 cm dreenivat liivakihti ja selle peal 15 cm kandvat killustikukihti. Mõlemad kihid peab korralikult tihendama, siis ei jää betoonplaat kuskilt kohast alt tühjaks ja ei teki hilisemat vajumist. Aluskihid on vajalikud, et vältida külmakerkeid ja võimaldada vee imbumist maasse. Kui vesi koguneb betoonplaadi alla, siis talvel saab veest jää, mis hakkab platsi tõstma. Väljak muutub ebatasaseks, ka võib betoonplaat praguneda. Kui on eelmises punktis viidatud olukord, kus väljaku all on paekivi, siis piisab killustikupadjast ja betoonkattest.

Telli betoonitööd

Sobiv betoon peab olema ilmastikukindel, mis saab hakkama iga Eesti aastaajaga ning kannatab välja suvekuumuse ning talvepakase. Tellitud betooni võib ka ise maha laotada, kui tegu on väikese oma aeda rajatud mänguplatsiga. Samas päris algaja võiks siiski abiväge kutsuda. Betoon tuleb sirgeks saada, korralikult lihvida ja seda enne kui algab tardumine. Mida suurem plats, seda tõhusamalt peab peab töötama. Päris suure väljaku puhul on vaja 2-3 liikmelist meeskonda, kel tööjaotus hästi paigas ja kõigil töövõtted hästi selged. Peab teadma, kuidas paigaldada, kuidas ja millal lihvida, millal teha järelhooldust, et betoon ei kuivaks välja. Päris elu esimeseks betoonitöö käeharjutuseks mänguplatsi rajamist ette võtta ei soovitaks.

Jooni väljak ja paigalda korvirõngas

Väljaku joonimisega võiks oodata vähemalt kuu aega ja kui värvida suuremaid pindasid, siis lausa paar kuud, et betoonplaadist saaks vesi välja aurustuda. Soovitusi ja juhiseid selleks saab valitud toote tarnijalt või tootjalt.

Viimasel etapi puhul loeb taas see, kui suur on väljak, kas tegu on koduse sopsuharjutamise nurgakesega või hakkavad väljakul toimuma ka meeskondlikud treeningud ja võistlused - siis tuleks väljak joonida vastavalt korvpalli mängureeglitele. Kasuta vastupidavat värvimaterjali ja korrektseid mõõtmeid, et märgistused oleksid selged ja täpsed. Lisaks sellele paigalda korvirõngas vastavalt standarditele, veendudes, et see oleks korralikult kinnitatud ja ohutu kasutamiseks. Oma tarbeks rajatud platsi võib kujundada, kuidas aga soovi on, näiteks märkida sobivasse kaugusesse vabaviskejoon. Ka korvi puhul pole vaja siis arvestada standardkõrgust, vaid arvestada rohkem mängijatega, kelleks on sageli lapsed. Siis on parim variant reguleeritav korvilaud, mida saab mängijate kasvamisel kõrgemale kergitada.

Korvpalliliit on koostanud põhjaliku juhendmaterjali korvpalliväljakute rajamise tingimustega.

Veel kuni 31. maini on kossuplatsi uuendamiseks või rajamiseks võimalik osa võtta konkursist, mille tulemusel tarnib ja paigaldab Betoonimeister viies asukohas üle Eesti 3×3 väljaku jaoks vajaliku betoonkatte. Täpsema info konkurssi ja osalemise kohta leiab veebilehelt https://betoonimeister.ee/korvpall


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid