Kaks korda aastas Pariisis toimuv mess Maison&Objet on tõeline inspiratsioonimeka, kus üle 2000 sisustus- ja elustiilibrändi tutvustavad oma visiooni ning tooteid. Viimase messi üldteema oli „Take Care!“ („Hoolitse!“), mis kandus üle ka külastajate elamuse loomisesse. Maison&Objet’ aasta disaineriks kuulutatud Raphael Navot disainis spetsiaalselt messile Apothem Lounge’i, kus külastajad said jalga puhata ja akusid laadida keskkonnas, kus iga viimnegi detail on läbi mõeldud. Messil oli fookuses heaolu ja jätkusuutlikkus, ent seda kõike mängulistes ning julgetes vormides ja värvides.
Maailmas, mis tegeleb samal ajal nii pandeemia järelkajade kui ka sõjaga, pole ilmselt imestada, et interjöör ja disain muutuvad järjest vabamaks, mängulisemaks ning jõulisemaks.
Ukrainas toimuv ei puudunud ka messilt, kus oli eraldi väljapanek „Ukraina: vastupidavuse kunst“, kus ilmekalt sulatati kaasaegne disain ja traditsionaalsed materjalid – puit, tekstiil ning keraamika – kauniks tervikuks. Loomingulisus on osa vabadusest, mistõttu peeti väga oluliseks Ukraina disaini messil erilise väljapanekuga esindada. Ukraina disainerite loominguga tutvume lähemalt järgmises loos.
Julgust võib pidada messi suureks läbivaks teemaks – julged vormid, värvid ja lahendused. Aga ka julgus olla isikupärane, truu iseendale; vajaduse korral muuta detaile või muutuda ja taassündida.
Minevikku on jäänud monokromaatilisus ja minimalism. Kätte on jõudnud maksimalismi ja värvide võidukäik. Rohkem on uhkem. Vähemalt praegu. Järjest enam otsitakse viise, kuidas tuua interjööri rohkem mängulisust ja loomingulisust. Liites siia jätkusuutliku mõtteviisi, on mitmed disainerid ümber loomas vana. Ilmekaks näiteks on Bethan Laura Woodi sohva Superonda. Originaalis disainis sohva 1967. aastal Firenzes radikaalne arhitektide rühmitus Archizoom ja see on saavutanud ka ikooni staatuse kui esimene raamita diivan. Kaks polüuretaani tükist lõigatud lainelist elementi annavad võimaluse luua täpselt selline diivan, nagu soovitakse. Bethan Laura Woodi esitletud versioonil on värvikalt psühhedeelne visioon terratsomustrist.
Sohva on ilmekas näide ka mitmest teisest suunast, mis messil silma jäid. Võib isegi öelda, et fookuses on tugeva sõnumiga pilkupüüdev pehme mööbel, mis ühendab endas mängulisuse, voolujoonelisuse, mugavuse ja jätkusuutliku mõtteviisi ning koosneb ideaalis moodulitest. Ideaalne fookuspunkt elutoale. Järjest enam keskendutakse mugavusele ja ergonoomikale ning aeglasele elamisele.
Slow living on trend, mis juba paar aastat järjest tugevamalt kanda kinnitab. Selle põhirõhk on teadlikul elamisel, pöörates tähelepanu kvaliteedile ja kestvusele. Messilt jäi kõlama mõte, et ka interjööri kujundades ja valikuid tehes tasub mõelda vastutustundlikult. Eelistada esemeid, mis tõeliselt meeldivad ja kõnetavad. Valida sisekujunduselemente pikaajaliseks kasutamiseks ja kaugeneda trendidest. Mööbel on kui kunst ja seda peaks sama ettevaatlikult valima. Oluline on isikupära.
Julgus on tagasi toonud ka armastuse geomeetria vastu. Seda väljendatakse igal pool: vaipadel, mööblil, seintel, lampidel, aksessuaaridel. Kohati tundub, et geomeetrilised vormid ja silmatorkavad värvid ammutavad inspiratsiooni 70ndate ja 80ndate kurvidest. Samuti leidub arvukalt vihjeid Memphise disainiliikumise tagasitulekule. 1981. aastal alguse saanud liikumine oli reaktsioon eelmise sajandi keskpaiga modernistlikule ja 70ndate minimalismile. Sellele saab omistada sõnu radikaalne, naljakas ja julge. Samad sõnad, millega võiks väljendada ka messil esitletut.
Materjalides otsitakse endiselt kasutust taaskasutatud plastile, juba kord kasutuses olnud puidule ja looduslikele materjalidele. Eriti köidavad disainereid sel aastal lubi ja travertiin. Muidugi ei ole unustatud ka vanu lemmikuid – puit ja marmor on endiselt au sees ning leiavad üha enam kasutust. Ringdisain ei ole samuti uus nähtus, ent selle juurdumine tundub aega võtvat. Messil juhiti tähelepanu, et ringdisain ei ole vaid jääkide taaskasutus, vaid selle alla võib kuuluda ka kauakestvate ja kohalikult valmistatud toodete valimine ning käsitöö väärtustamine. Käsitöö kui nostalgiline suund leiab taaselustamist mitmete disainerite loomingus. Ajalooliste mustrite interpreteerimine, traditsionaalsed käsitöövõtted, kvaliteet ja igaühe unikaalne kultuuriline taust annavad võimaluse taas ruumile isikupära ning ainulaadsust lisada.
Koroona ajal muutus kodu tähendus – sellest sai ühtäkki koht, mis pidi korraga täitma mitmeid eri funktsioone. Nüüd on multifunktsionaalsus laienemas toast välja. Nii materjalides kui ka vormides otsitakse disaini, mis täidaks võimalikult paljusid ülesandeid ja ka sobituks mitmes keskkonnas. Seda muidugi julgelt ja mänguliselt.
Artikkel ilmus ajakirja Disain, interjöör & arhitektuur kevadises numbris. Telli ajakiri endale SIIT, leiad selle ka müügilettidelt.
