Kes koristab kodu, kui kõigil pereliikmetel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

Kristil diagnoositi ärevus- ja tähelepanuhäire ametlikult umbes poolteist aastat tagasi, samaaegselt vanema pojaga. Abikaasal oli selleks ajaks juba sama supervõime diagnoos olemas. Peres kasvab ka teine poeg, kellel ainsana pole veel ametlikku diagnoosi, ent Kristi arvab, et tõenäoliselt on ATH temalgi. „Meil on kõik ATH-kad. Kogu aeg on kaos,“ ütleb naine tagasihoidliku naeratusega. Kuidas siis kodu korda saab?

„Eks ATH-ka kodu kirjeldab väga hästi ütlemine, et mis silmist, see meelest. Kui mu enda ruum on korras, on juba hea. Et teisel korrusel on kellegi riided laiali – see mind ei häiri. Ma ei näe seda,“ kirjeldab naine. Kodus proovib naine perele sisse juurutada põhimõtet „Don't put it down, put it away„ („Ära pane asja maha, pane see ära“ – toim).

„Mis meil muidugi on üks murekoht – abikaasa tahab kõik asjad alles hoida. Samas tahaks ta, et need oleks tal silma all, ent ei oska ise süsteemi luua. See on ATH-kate põhiviga. Meil on „All or nothing“ („Kõik või mitte midagi“ – toim),“ kirjeldab naine ja seletab, et süsteemi loomine pole nendel just selle põhjuse tõttu kerge. Kõik peab algusest peale täpselt süsteemi järgi paika seatud olema. See ülesanne ise aga võib tunduda juba nii suur, et sageli ei alustatagi.