Lauljatar Hanna Martinson paljastab, kuidas jagunevad nende kodus majapidamistööd

IKEA iga-aastasest uuringust „Kodune elu“ selgus, et majapidamistööde puhul esineb kodudes endiselt sooline lõhe. Iga neljas Eesti naine tunneb pettumust, sest peab tegema majapidamistöid, samas kui meestest tunneb pettumust vaid üks kümnest. Tuntud lauljatar Hanna Martinson jagab, kuidas tema oma kaaslasega kodus majapidamistöid teeb. Mine sa tea, ehk on sellest midagi õppida.

„Igapäevaste majapidamistööde puhul pole meie jaoks vahet, kas süüa teen ja pesu pesen mina või minu kaaslane Harri. Usun, et ideaalis võiksid majapidamistööd jaguneda võrdselt ja mõlemal poolel võiks olla võimalus valida endale meelepärasemad ülesanded. Meie just nii need tööd olemegi jaotanud,“ sõnas tuntud Eesti laulja Hanna Martinson.

Martinson leiab, et sool ei peaks olema pistmist sellega, kes milliseid ülesandeid kodus teeb. „Mäletan kooliajast üht neiut, kes kasvas üles koos emaga. Kuna peres meespool puudus, panid nad ise kokku nii köögimööblit kui ka parandasid pliidiust. Erand ei olnud ka trelli kasutamine või ummistuste eemaldamine. See on mul siiani meeles kui hea näide, kuidas sugu ei pea kodutööde puhul rolli mängima,“ sõnas Martinson.

Majapidamistööde päevik aitab hinnata kõigi panust

Lauljatar ei salga sugugi, et nii mõnigi kord on üks või teine pool tundnud, et tema panus kodutöödesse on suurem, ja see on tekitanud nende suhtes pingeid. „Võtsimegi siis vastu otsuse pidada majapidamistööde päevikut, kuhu märkisime ära, kes, kui palju ja mis kodutöid teeb. Kõik, kellele sellest rääkisime, tegid suured silmad ja naersid, arvates, et see on mingi nali. Ehkki see võis tunduda tõesti päris meeleheitlik, siis juba pärast ühte kuud päevikupidamist oli pilt selge ja otsustasimegi kodutööd suhteliselt võrdselt ära jaotada,“ kirjeldas Martinson.

Martinson ja tema elukaaslane usuvad, et suhtlemine on kõige alus. „Võtke aega, et omavahel ausalt ja viisakalt arutada, mis kumbagi osapoolt häirib. Sedasorti vestlusele võiksid mõlemad pooled tulla n-ö neutraalses meelestatuses, et vestlus ei oleks etteheidetest laetud. Õppisime omast kogemusest, et kriitika ja teise mahategemine – veelgi hullem, näägutamine – ei täida eesmärki. Oluline on, et mõlemal oleks võimalik pakkuda oma lahendus, kuidas olukorda paremaks muuta,“ sõnas Martinson ja lisas, et võti peitub kompromisside tegemises.

Ta naerab, et näägutamiseni ei vii mitte see, et partner midagi ei tee, vaid pigem see, et ta ei tee seda nii kiiresti, nagu teine pool ootab.

Hanna ja Harri on nüüdseks paika pannud täpse kodutööde plaani ning jaotuse. Näiteks Harri rida on nõudepesumasina täitmine ja tühjendamine ning Hanna hoolitseb pesu pesemise ja kuivatamise eest. Prügi viib välja aga see, kes parajasti on välja minemas. „Kusjuures oluline on märkida, et ega kumbki ei naudi neid tegevusi, aga vähemalt ei ole see kohustus ühe inimese peal, vaid võrdselt jaotatud,“ sõnas Martinson.

Siiski on näiteks elektriga seotud pisitööd nende peres pigem Harrile suunatud. „Samuti toidutegemine, sest tal lihtsalt on selle vastu suurem huvi. Ent söögi valmistamine on tegevus, mida võiks võimalusel rohkem koos teha. Näiteks mõnikord paneme tööle oma lemmikmuusika, kokkame ja arutame koos, mis päeva jooksul toimunud on. Tegelikult saab ju mistahes tegevuse kasulikuks, õpetlikuks ja nauditavaks pöörata,“ sõnas ta.

Nipid, kuidas kodutööd vähem tülikaks muuta

„Meile kummalegi ei meeldi voodiriiete vahetamine – see on lihtsalt üks tüütu töö, eriti siis, kui tekk otsustab koti sisse valepidi minna. Lahendus on teha neid asju koos. Ja kuna meile kummalegi voodilinade vahetamine absoluutselt ei meeldi, saab meil seda tehes alati nalja: me justkui piinleme koos,“ kirjeldas Martinson. Ta lisas, et mõnes mõttes saab koos tehes sellest isegi vahva tegevus, sest mõlemad peavad end kokku võtma ja asi saab palju kiiremini tehtud.

Lauljatari sõnul vajab suhtes olemine koostööd ja teineteisele vastutulemist. Kuigi Hannal ja tema kaaslasel on kodus selge tööülesannete jaotus, peavad nad loomulikuks, et kui kaaslasel on kiirem periood, ei oota teine pool, et kraanikauss hakkaks nõudest üle ajama, vaid paneb need ise ära ega oota vastutasu. „Äge on see, et kui üks pool teeb teinekord suurema pingutuse, siis ei jää see ka vastaspoolel reeglina märkamata ja suurema töö tegija saab kiita. Sellel on üllatavalt positiivne mõju,“ sõnas Martinson.

Martinson märkis, et aja ja energia kokkuhoiu huvides on neil iga kahe nädala tagant abiks ka koristaja. „Me vist isegi ei oska nii hästi koristada ja puhastada nagu tema. Lisaks on koristaja käimine ka hea ettekääne mõnetunniseks kohtinguõhtuks, sest oleme sunnitud mõnda aega kodust eemal olema,“ kirjeldas Hanna.

Loe ideid ja ekspertide nõuandeid, kuidas oma kodust elu parandada, siit.