Vaba aeg kulub vaid koristamisele ja kokkamisele?

Kodu on koht, kus enamik meist soovib puhata ja lõõgastuda. IKEA ülemaailmsest uuringust „Kodune elu“ selgus, et 70 protsendile Eesti elanikele põhjustab kodu tihti meelehärmi. Iga viienda elaniku jaoks tekitavad suurimat stressi sassis kodu ja majapidamistööd. Eksperdid jagavad nippe, kuidas koristamisele vähem aega kulutada.

„Majapidamistöid saab vähem tülikaks muuta kahe lihtsa nipiga: planeeri nende tegemiseks aega ja jaga ülesanded pereliikmete või partneriga,“ sõnas elukutseline korrastaja ning Jaapani päritolu korrastusmeetodi KonMari konsultant Marie Pärkma.

Jagage ülesanded omavahel

IKEA uuring „Kodune elu“ selgitas, et majapidamistööde puhul esineb endiselt sooline lõhe – iga neljas Eesti naine on ärritunud, et peab tegema majapidamistöid, nagu pesupesemine, koristamine, toiduvalmistamine. Samas kui meeste puhul tundis ärritust vaid üks mees kümnest.

Korrastuseksperdi ja KonMari konsultandi Marie Pärkma sõnul ei ole ärrituvuse põhjuseks sageli mitte majapidamistööd, vaid hoopis tunne, et nende tegemiseks pole aega. Ta soovitab planeerida iga tegevuse jaoks aega ja tegeleda selle tegevusega ainult etteantud aja jooksul. „Kasutada võib näiteks taimeri abi. Pane taimer 20 minutiks tööle ja korista selle aja jooksul üks planeeritud koht ära või tegele muu majapidamistööga. Tähtaeg ja teadmine, et varsti kell tiriseb, paneb meid kiiremini liigutama ja muudab töö efektiivsemaks,“ kirjeldas Pärkma.

Samuti soovitab Pärkma pidada regulaarseid perekoosolekuid ja jagada majapidamistööd erinevate pereliikmete vahel. „Regulaarsetel aruteludel saavad pereliikmed ühiselt kokku leppida ja kirja panna igapäevased, iganädalased ning igakuised tegevused, mida on vaja teha. Kui nimekiri on koos tehtud, siis tunnevad pereliikmed end juba rohkem kaasatuna. Ühtlasi võiks kirja panna, kes millise töö eest vastutab. Peale nende rutiinide võiksid kodus kehtida ka mõned üldised reeglid, mis muudaks ka majapidamise eest hoolitsemise pingevabamaks. Nagu näiteks hommikune voodi korda tegemine ja riiete õigetpidi pesukorvi panemine,“ selgitas Pärkma. Ta rõhutas, et vestlused peaksid toimuma positiivses õhkkonnas, mis motiveeriks kõiki pereliikmeid kaasa lööma.

Eksperdi sõnul on laste kaasamisel kodutöödesse kõige olulisem see, et vanemad looksid kodus süsteemid ja õpetaksid lapsi neid kasutama. „Tihti lapsed ei tea, kuhu nad tuba koristades midagi panema peaksid. Kui aga oleme lapsevanematena loonud konkreetsed sildistatud kohad raamatutele, sokkidele, värviraamatutele jms, teeb see lapse jaoks asja palju lihtsamaks,“ selgitas Pärkma.

IKEA sisekujundaja Pedro Castro ütleb, et suurepärane võimalus, kuidas õpetada lapsi ruumi korrashoiu eest vastutama, on hästi läbimõeldud ja nende pikkusele kohandatud hoiulahendused. See teeb laste jaoks oma toa koristamise lihtsamaks. „Lastetoas võiks kasutada erinevaid moodulpanipaiga kombinatsioone, mida on vastavalt lapse kasvule lihtne lisadetailidega kohandada. Ühtlasi saab mooduli paigaldada laste jaoks sobivale kõrgusele, et enda järelt koristada,“ selgitas Castro. Ta lisas, et puhtama väljanägemise ja veelgi lihtsama korrastamise huvides on soovitatav eelistada kinnist panipaika ja panna riiulitel asjad kastidesse.

Looge oma süsteemid ja koristusrutiinid

Teisalt põhjustab viiendikule Eesti elanikest kodus stressi ka liiga palju asju, millel ei ole oma kindlat kohta. Korrastuseksperdi sõnul tuleks siis kodus ette võtta põhjalik korrastamine.

„Korrastada soovitan kategooriate järgi, sest siis on kohe näha, kui palju asju kodus selles kategoorias on. See annab signaali, et mingeid asju on liiga palju ja teatud osa neist saab näiteks taaskasutusse viia,“ sõnas Pärkma. Kategooriate kaupa korrastamine tähendab, et kõik asjad ühest kategooriast, nagu raamatud, riided, jalanõud jms, tuleks kokku koguda ja siis ükshaaval otsustada, kas see on vajalik ja loob kodule väärtust juurde või on sellest vaja loobuda.

Sisekujundaja sõnul on toimivad korrastamise süsteemid kodus läbivalt olulised. „Sassis kodu muudab kodus lõõgastumise keerulisemaks. Seega on riiulisorteerijate ja erinevate karpide kasutamine hea viis, kuidas sahtlites või riiulites ruumi luua ning erinevaid esemeid kategooriate järgi paigutada. Looduslikest materjalidest valmistatud karbid pole mitte ainult praktiline detail esemete hoidmiseks, vaid täiendavad ka kodu interjööri,“ nentis Castro.

Kodu erinevates ruumides saab kasutada erilahendusi. „Köögisahtlite ja -kappide ruumi aitavad täielikult ära kasutada karbid, sahtlite vaheseinad, nõudealused ning riiulivahed. Asjad nagu hooajalised riided ja voodipesu või muud harvemini kasutatavad esemed, saab hoiustada vaakumkottides, mis võtavad vähem ruumi ega kogu tolmu. Neid saab hoida näiteks kõige kõrgemal riiulil, riidekapi all või spetsiaalsetes kastides voodi all,“ rääkis Castro.

Ta lisas, et kodu peaks olema täidetud asjadega, mis loovad väärtust ja millel on sealsete elanike jaoks tähendus. Segadusest vabanemine ja kodu kõige olulisemate esemete esile tõstmine muudab kodu osaks inimese identiteedist.

Loe rohkem IKEA uuringu „Kodune elu“ kohta ja ekspertide nõuandeid SIIT!