Üle aasta aja kestnud energiakriis on suurendanud huvi energiasäästliku kinnisvara vastu pea kolmandiku võrra ja pannud paljud koduomanikud ise energiat tootma. Tarbijate käitumist analüüsivad kinnisvaraspetsialist Urmas Uibomäe ja Eesti Energia esindaja Mikk Tootsi.
Kallite energiahindade ja sagenenud elektrikatkestuste taustal on järsult suurenenud inimeste huvi alternatiivsete energiaallikate ja küttelahenduste vastu. Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on inimesed energiateemadest järjest teadlikumad ja energiatõhusa kinnisvara trend jätkuvalt kasvutrendis. „Võrreldes eelneva aastaga on energiatõhusa ja päikesepaneelidega kinnisvara otsivate inimeste hulk 30% võrra suurenenud,“ kommenteeris Uibomäe portaali otsingustatistikat.
„Üle aasta aja kestnud energiakriis pani inimesed rohkem huvituma energiamaailmast ja selle toimimisest, mis omakorda ärgitas küttelahendusi üle vaatama ja alternatiivseid lahendusi otsima,“ lisas Eesti Energia päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht Mikk Tootsi.
Kui kõige efektiivsem lahendus põhikütteks on Tootsi sõnul maasoojuspump ehk maaküte või õhk-vesi soojuspump, millega saab toa ja ka tarbevee soojaks, siis kõige populaarsemaks alternatiivseks energialahenduseks on päikeseenergialahendused.
Ainuüksi Eesti Energiale laekus 2022. aastal päikesepaneelide paigaldamiseks üle 6000 päringu, mida on ligi kolm korda rohkem kui 2021. aastal. Elektrilevi andmetel ehitati 2022. aastal valmis 5000 päikeseelektrijaama, millest 3500 olid mikrotootjad ehk suures osas eramutele paigaldatud päikesepaneelid. Kokku on Elektrilevi jaotusvõrgus 2022. aasta lõpu seisuga 15 562 elektritootjat.
Uue trendina on Tootsi sõnul iga kolmas päikesepaneelidest huvitatud klient mõelnud ka salvestuslahenduse paigaldamisele. „Aku lisamine päikeseenergialahendusse suurendab toodetud energia tarbimist kuni 20% – nii tekib ka suurem rahaline sääst võrgust ostetava elektri ja võrgutasude arvelt. Salvestuslahendusega päikesejaamaga, millele on lisatud ka tagavaratoite ümberlüliti, on katkematu elektrivarustus tagatud ka võrgurikete puhul,“ lisas ta.
Tootsi näeb kallite energiahindade ja inimeste teadlikkuse tõusu taustal alternatiivsete energialahenduste kasvutrendi jätku. „Täna aitavad sellele kaasa ka erinevad riigipoolsed toetused – näiteks Kredexi toetusmeede päikesepaneelide paigaldamiseks, mis katab päikesepaneelide soetamise ja paigaldamisega seotud kulud 30% ulatuses,“ lisas Tootsi.
Oluline on aga leida just oma kodule parim lahendus ja ennast eelnevalt teemaga kurssi viia, sest ebateadliku käitumisega võib hoopis karuteene teha. Uibomäe sõnul on näiteks üks levinud viga, mida kodudes tehakse, kütteseadmete lühiajaline täielik väljalülitamine. „Toa uuesti üles soojendamine nõuab rohkem energiat, kui stabiilselt mõistliku temperatuuri hoidmine. Samas vaid ühe kraadi võrra temperatuuri alandamine annab umbes 5 protsenti kokkuhoidu,“ lisas ta. „Samuti on juba kodu ostmisel oluline jälgida energiaklassi märgist – mida kõrgem energiaklass, seda väiksem on jooksev energiakulu ja ahvatlus seadmeid välja lülitada või temperatuuri alandada.“
