Saun on kahtlemata väärtuslik osa eestlaste kultuuripärandist. Vanad eestlased pidasid seda lausa pühapaigaks. Saunaskäik ei piirdu vaid leili viskamise, vihtlemise ja füüsilise keha pesemisega, vaid selles peitub ka sügavam tähendus. Lisaks peetakse sauna tänini oluliseks rahvameditsiini komponendiks, mis turgutab vereringet ja aitab kehal üleliigsest puhastuda.

Et saun on eestlaste poolt niivõrd armastatud ja lahutamatu kultuuriosa, siis võib neid leida väga erinevates vormides ning neid ehitatakse isegi sõidukitesse. Lisaks leidub ka järvedele ja jõgedele ehitatud väiksemaid parvesaunasid ja paatidesse rajatud suuremaid leiliruume.

Soome saun

Laialdaselt levinud ja populaarses Soome saunas köetakse ruum üldjuhul 75-100°C kraadini, tugevama kuumuse armastajad isegi kuni 120°C kraadini. Soome sauna õhuniiskus on võrdlemisi madal, jäädes 5-20% ligi. Leili saamiseks visatakse vett kerisekividele.

Infrapunasaun

Infrapunasauna aitab kehal eriti efektiivselt toksiinidest ja ebavajalikest ainetest puhastuda. See toimib tänu infrapunalainetele, mis organismi kudesid vähemalt paarkümmend minutit peaksid soojendama. Muidugi kutsuvad ka teised saunad esile higi eritamise, ent enamasti jääb seal vee osakaal higis kordades suuremaks ja mürkainete osa väikesemaks kui infrapuna saunas.

Infrapunasaun köetakse reeglina kuni 50 °C kraadini, mis omakorda aitab kõrgendada keha temperatuuri kuni 38,5 kraadini, mis on juba palaviku temperatuur. Küll aga tunneb inimene üksnes palaviku positiivset toimet, kus keha loomulik kaitsemehhanism aktiveerub ning hakkab kõike kahjulikku ja haiguslikku välja tõrjuma.

Aurusaun

Aurusauna eripäraks on see, et maksimum kuumuskraad, mis kütmisel saavutatakse, on pea poole väikesem kui traditsioonilises saunas ning jääb ca 45 °C kraadi ümber. Aurusauna soojus tuleb aurukatlast, kust kuum veeaur torupidi saunatuppa pääseb. Need aurupilved on ka visuaalselt aurusauna ruumis selgesti eristatavad. Aurusauna kogemuse täiustamiseks lisatakse tihti juurde erinevaid eeterlikke õlisid, mis mõjuvad meeltele lõõgastavalt ja värskendavalt.

Suitsusaun

See traditsiooniline saunavorm on omanäoline, kuna puudub korsten. Suits jääb ruumi pidama. Sellest ka sauna nimetus. Suitsusauna kütmine võtab tavaliselt kordades kauem aega ja reeglina ei siseneta leiliruumi enne, kui söed on täielikult tuhastunud. Selles faasis on reeglina ka ülemäärane suits ruumist kas ukseava või katuseluukide kaudu välja pääsenud. Liigse suitsu eemaldamisele aitab kaasa ka enne saunatamist esimese leili ehk vinguleili viskamine. Arvestada tuleb aga ka sellega, et korstna puudumine tähendab, et ka määriv tahm jääb seintele pidama.

Et leiliruum läheb soojaks ühe korraga, peab keris olema piisavalt suurte mõõtmetega, et korralikult kuumust kividesse talletada. Harilikult asub suitsukeris ruumi nurgas ja selle peale asetub vett täis pada, et end hiljem mugavalt samas leilitoas puhtaks pesta.

Maa- ehk koobassaun

Igivana koobassaun on suitsusauna esiisaks ning seda võib ka tänapäeval mõnedes Eesti paikades kohata. Koobassaun on pooleldi või tervenisti ehitatud maa sisse. Nagu ülal toodu põhjal võib oletada, toimib ka selle kütteprotsess sarnaselt suitsusaunale. See on pälvinud ka maasauna nimetuse, sest seda tüüpi saun rajati kas täielikult või vähemalt osaliselt maapinda. Selle saunaliigi tekkimis ajal ei oldud palkhoone ehituskunstiga veel niivõrd tuttavad.

Torusaun

See saunavorm on nagu nimigi vihjab kas ümara või ovaalse kujuga. Toru otstesse paigutatakse üks uks ja aknad. Kuna see puidust rajatis on kerge, ei vaja ta rasket vundamenti. Üsna tihti loetakse toruja kujuga saunade hulka ka kümblustünn, mis rahvakeeli tuntud tünnisaunana, ent need on siiski erinevad asjad. Küll aga sobivad torusaun ja kümblustünn üksteist hästi täiendama.

Higistamistelk ehk telksaun

See Indiaani rahvuspärimus tähendab eesti keelde otse tõlkides saun-kirikut, mis viitab sellele, et tegu pole vaid üksnes kehalise puhastusprotsessiga, vaid ka vaimsega. Traditsioonilise higistamistelgi näol on tegu kupli kujulise onn-telgiga, mille keskmesse jääb auk. Auk täidetakse kividega, mis enne saunatamist lõkkel kuumaks köetakse. Seda tüüpi saunast on ka moodsam verisoon ehk telksaun, millel kütteallikaks keris.

Saunamaailm on üsnagi kirev ja rikas, kust igaüks leiab kindlasti enda maitsele sobiva. Kui ei talu hästi kuumust ega tugevat leili, on sobiv infrapuna- või aurusaun. Neile, kes aga ajavad taga iidsemat saunakogemust, võib soovitada koobas- ja suitsusauna. Veel julgematele saunaarmastajatele aga pakub elamusi eksootiline higistamistelk või hoopis liikuv saun. Hüva leili!

Allikas: hange.ee