EESTI DISAINITÄHESTIK | R nagu legendaarne keraamik Leo Rohlin

Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga toome lugejateni järgnevate kuude vältel Eesti disaini tähestiku, mis võimaldab heita pilgu meie põnevasse disainiajalukku ning teha tutvust märgiliste esemete ja nähtustega, mida iga disainihuviline teada võiks! Täna heidame pilgu Leo Rohlini (25.07.1939 – 10.09.2022) loomingule, kes mullu ka Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia pälvis.

Leo Rohlin oli legendaarne keraamik ja õppejõud, kelle looming ulatub argistest kohviserviisidest Pirita Olümpiapurjespordikeskuse pannooni.

Rohlin oli EKA emeriitprofessor, kes läbi aastakümnete oli aktiivne disaineri, kunstniku ja mitmete raamatute autorina. Olles lõpetanud Tartu Kunstikooli astus ta Riiklikku Kunstiinstituuti keraamika erialale, mille lõpetas 1965. aastal. Koolijärgne suunamine viis ta Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kus ta kolm aastat kunstnikuna töötas. Selle aja vältel kujundas ta suure hulga tootmisesse juurutatud keraamilisi tooteid: tarbenõusid ( mitmeid kohviserviise), dekoratiivesemeid (näiteks seinataldrikuid) ja suveniire.

Üks esimesi ja levinumaid Leo Rohlini töid on 1966. aastal toodetud erinevates värvitoonides ja glasuurilahendustes keraja keskosaga kohvikannuga mokkaserviis, millele järgnes peagi Gnoom. Dekoratiivkeraamikast on koduseks klassikaks kujunenud Tallinna vaated ja sgrafiitotehnikas seinaplaadid ning -taldrikud. Sgrafiito on seinamaali tehnika, mille puhul kantakse seinale mitu eri värvi krohvikihti ning seejärel kraabitakse soovitud kujutis kuni vastavat värvi kihini. Rohlini loomingust on kindlasti tuttavad ka figuraalsed küünlajalad sarjast Meistrid.

Omaaegsed esteetilised eelistused ja tööstus soosisid ratsionaliseeritud lähenemist nii vormile kui viimistlusele, mis sobitus ka Rohlini arusaamaga. Unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllaltki lakooniline. Oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul suunas ta tähelepanu just glasuuridele, mis andsid võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Tal valmis mitmeid serviise, mille puhul on küll hea meel, et need kuuluvad tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse, ent samas valmistab kurbust, et nende potentsiaal ei avaldunud tootmises. See osa tema loomingust ei jõudnud igapäevasesse kasutusse, vaid jäi unikaalesemeteks.

Leo Rohlin oli arvukate monumentaalteoste autor. Tema kavandatud on keraamilised pannood mitmetesse hoonetesse, tuntuim neist Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses (1980). Tänaseks on see paraku asjatundmatult korrastada püüdes rikutud. Endise Majandusjuhtide Instituudi väliseinale Mustamäel kavandatud pannoo eest pälvis Rohlin 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemia.

Leo Rohlin oli legendaarne õpetaja. Oma õpetajateed alustas ta1968. aastal Kunstiinstituudis kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna ning jätkas seal 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel 1974-1984 oli ta keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ning 1995-2005 keraamikakateedri juhataja.

Leo Rohlini käekiri kunstniku ja disainerina oli alati rahulik, lakooniline ja ratsionaalne. Oma teostes andis ta võimaluse kõneleda vormil või glasuuril. Alates 1960.aastast osales ta rohketel näitustel ning tema looming on siiani kollektsionääride jätkuvalt kasvava tähelepanu all.