FOTOD | MUBA, D-terminal, Skyon, Sindlinahk ja teised - selgusid ehitusvaldkonna aasta parimad
Eile Tallinnas toimunud aasta olulisimal ehitusvaldkonna konverentsil Ehitus 2023+ kuulutati välja aasta parimad ehitusjuhid, projektid, insenerid, ideed, tellijad ja tulevikutegijad.
„Aasta ehitaja“ – Taavi Lipp, AS Merko Ehitus Eesti, Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone
Taavi Lipp on suurte kogemustega ehitusinsener, kelle juhtimisel valmivad ka keerukamad objektid laitmatu kvaliteediga. Taavi suudab kogu projektimeeskonna ühise eesmärgi nimel koostööle häälestada. Suvel valmis tema juhtimisel ülimalt nõudliku projektlahendusega MUBA hoone. Ehitamist tuli korraldada linna südames keset tihedat liiklust, iga platsil toimuv liigutus pidi olema detailselt kavandatud. Kokku osales ehitustöödel ca 1500 inimest, kusjuures kiirematel aegadel töötasid korraga kuni 250 inimest. Kuna monteeritava osa maht oli väga suur, tuli tipphetkedel töötada suisa kahes vahetuses. Muusika ja tantsuõpe on spetsiifiline valdkond, mistõttu on MUBA ehitusprojektis palju erilahendusi. Tavapärasest oluliselt keerukamad olid nõuded heliisolatsioonile ja akustikale. Tähtaegselt valminud eriline hoone annab tunnistust nii projektimeeskonna kõrgest töökultuurist kui Taavi panusele sellele.
„Aasta noor ehitusinsener“ – Erki Vellama, Mapri Ehitus OÜ projekteerija
Erki Vellama on tegus, tähtaegadest kinnipidav ja teistega arvestatav noor projekteerija, kes otsib innovaatilisi lahendusi. Uute tarkvarade kasutamine on tema prioriteet. Ta alustas ehitusvaldkonnas toimetamist juba ülikooliõpingute ajal ning sai esimese töökogemuse objektijuhi abina. Sellel ametikohal puutus ta kokku tehniliste joonistega. Nii tekkis soov hakata ka ise projekteerima. Alates eelmise aasta juunist töötabki ta projekteerijana Mapri Ehitus OÜ-s. Ehitusobjektil sai Erki Vellama tööde organiseerimise kogemuse, mis on kindlasti suureks abiks projekteerimisprotsessis. Tema tööde nimistus on Lohkva spordihoone, Italinox büroo-ja laohoone Tallinnas ning biogaasijaama hoone Maardus.
„Aasta ehitusinsener“ – Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut liginullenergiahoonete uurimisrühm, täisprofessor tenuuris, Eesti kunstiakadeemia külalisõppejõud
Liginullenergiahoonete uurimisrühm on arendanud Eesti hoonete energiatõhususe metoodikat, valmistanud ette liginullenergiahoonete tehnilisi määratlusi Euroopa tasemel ning töötanud välja Eesti liginullenergiahoonete nõudeid. Tallinna Tehnikaülikooli professorina panustab Targo ehitusinseneride järelkasvu. Tänavu kaitsesid edukalt doktoritöö neli doktoranti, kelle juhendaja oli Targo. Doktorikraadi said Anti Hamburg, Villu Kukk, Jaanus Hallik ja Paul Klõšeiko. Targo osaleb hetkel suisa 13 uurimisprojektis. Talle pakub huvi olemasolevate hoonete energiatõhusaks muutmine. Nii avati 23. veebruaril Sauel Kuuma 4 kortermaja, mille renoveerimisel kasutati tehases eelnevalt toodetud lisasoojustuselemente. See lahendus aitab edaspidi olemasolevaid hooneid energiatõhusaks muuta. Vaatamata tihedale ajagraafikule, leidis Targo aega osaleda ka Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjoni „Ehitiste projekteerimine 2022“ töös.
„Parim hoone ehitusprojekt“ – Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA
Peaprojekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ; arhitektuur: Atelier Thomas Pucher ja 3+1 Arhitektid; tellija: Riigi Kinnisvara AS; ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS
Koolimaja projekteerimine on alati väga eriline töö, mis paneb proovile iga ehitusinseneri. MUBA oli tavapärase koolimajaga võrreldes arhitektidele ja inseneridele kordades suurem väljakutse, sest hoone pidi sobima eri loomuga kunstide õpetamiseks. Seega tuli projekteerimisel arvestada paljude erinevate funktsionaalsuste ja nõuetega.
„Parim rajatise ehitusprojekt“ – Tartu Vaksali jalakäijate sild ja -tunnelid „SINDLINAHK“
Arhitektuur: arhitektuuripraksis PART; peaprojekteerija: Stricto Projekt OÜ ja Tinter-Projekt OÜ; tellija: Tartu Linnavalitsus; ehitaja: Trev-2 AS
Selle rajatise projekteerimine ja ehitamine Tartu linna ühte liiklustihedamasse piirkonda muutis liikluse ohutumaks. Liiklussõlm, mis varem autodeta liiklejaid eemale tõukas, on nüüd kutsuv ja nauditav. Kogu projekteerimismeeskond ja protsessi osapooled otsisid selle taristu puhul innovaatilisi lahendusi. Kõik olid ambitsioonikad ja tahtsid teha valmis midagi, mille üle uhkust tunda.
„Tark tellija“ erasektoris – Capital Mill OÜ (Silver Neemelo, Reet Kalmet, Tanel Samuel) Objekt: Büroohoone Skyon; arhitektid: KOKO Arhitektid OÜ; projekteerimistööd: Capital Mill OÜ; ehitaja: Tallinna Ehitustrust OÜ
Esiletõstmist väärib tellija põhjalik eeltöö ja hästi läbimõeldud lähteülesanne. Ajaloolises Maakri kvartalis aitas parima arhitektuurilahenduse leida arhitektuurivõistlus. Piisava pikkusega kavandatud projekteerimisperioodil olid igapäevaselt kasutusel valdkonnapõhised BIM-mudelid ja iganädalastel projekteerimise nõupidamistel rakendati koondmudelit. Tellija ladus suhtlus tagas tiheda ja viljaka koostöö kogu projekti meeskonna vahel.
„Tark tellija“ avalikus sektoris – Saaremaa Vallavalitsus (Mehis Kallas, Rein Kallas, Ave Väli, Mark Grimitliht, Maria Reimal)
Objekt: Kuressaare Päevakeskuse juurdeehitus ning Mustjala Päevakeskus ja pansionaat; arhitektid: Molumba OÜ; projekteerimistööd: Molumba OÜ. Ehitajad: Arens Ehitustööd ja Dreibau (Kuressaare Päevakeskuse juurdeehitus) ning BauEst ja Kuressaare Ehitus (Mustjala Päevakeskus)
Kuresaare Päevakeskuse ja Mustjala Päevakeskuse kavand valiti välja arhitektuurivõistlusega. Projekteerimise algusest peale oli tunda Saaremaa vallavalitsuse tugevat visiooni, otsiti terviklikku ja kogukonnateadlikku lahendust. Kuressaare Päevakeskuse ehitushange viidi läbi eelprojekti põhjal, ent tellija tegi selgeks lähteülesande ning hoolitses, et projekti osapooled peaksid eesmärgist kinni. Ehitusettevõtted kaasati alates riigihanke võitmisest. Tellijale oli oluline, et ehitaja ja projekteerijad leiaksid ühise keele ja eesmärgi. Meeskonda olid kaasatud ka Eesti Arhitektide Liit, Saaremaa sotsiaalvaldkonna esindajad, planeerijad ja ehitusosakond, koostööd tehti Muinsuskaitseametiga. Tellijal oli suur kogemus omavalitsuse hoonetega, seega oli tellija suunanäitaja kõiges, mis puudutas ülalpidamiskulude optimeerimist ning kestlike ja säästlike materjalide eelistamist.
„Digiehituse tulevikutegija“ – Markus Varki, „Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks“, Eesti Kunstiakadeemia magistritöö
Eesti on arendamas digiteisikut, et seeläbi tõsta ehitussektori tootlikkust ja uuendada ehitusregistriga seotud tegevusi. Idee on muuta digiteisik osaks ehituse tööprotsessist. See aitaks projekteerijatel oma tööd kiiremini ja täpsemalt teha. Eesmärk on luua arusaam, millised osad ehitatud keskkonnast on arhitektidele olulised ja vajalikud ning tuua välja hetkel puuduvad andmed, mis saaksid olla osa digiteisikust. Markus Varki magistritöö aitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil arendada arhitektide vajadusi arvestavat digikaksikut.
„Aasta innovatsiooniprojekt“ – Just Build It ehitusmaterjalide otsingu- ja infosüsteem
Just Build It on uudne ehitusmaterjalide otsingu- ja infosüsteem, mis põhineb interaktiivsel hoone mudelil. Hoone mudelis ringi liikudes saab valida ehituslahendusi. Ehitisosale liikudes avaneb selle detailsem 3D-vaade, kust leiab tooted, mida on vaja korrektseks ehitamiseks. Olgu tööks palede viimistlemine, katuse ehitamine, hüdroisolatsiooni paigaldamine või kiviseina viimistlemine – kogu ehitamiseks vajaminev info on Just Build It keskkonnas leitav. Põhiliselt iseehitajale mõeldud keskkond aitab leida õigeid ehitusmaterjale ja tutvustab töökindlamaid ehituslahendusi. Nii saab ehitada kvaliteetsemaid hooneid ning seeläbi väheneb ka keskkonnajalajälg.
„Aasta tegu“ – D-terminali väliruum
Tellija: AS Tallinna Sadam; projektlahendus: K-Projekt AS, Roadplan OÜ, AB Pluss OÜ ja Infragate Eesti AS; ehitaja: Nordecon AS
D-terminali väliala on Tallinna Sadama esimene infra BIM-pilootprojekt. Ümberkujundatud alade hulgas on D-terminali esine, Lootsi kvartali esine ning Reidi teed promenaadiga ühendavad alad. Projekt on olnud õpetlik kõigile osapooltele. Kuidas tagada infraprojekti puhul BIM-nõuete täitmine? Kuidas koguda teostusmudeli tarbeks jooksvalt vajalikku infot? Kuidas peaksid projekteerija, ehitaja ja geodeet koostööd tegema? Need küsimused on pannud kõik projektis osalejad tulevikku vaatama.
Konverentsi Ehitus 2023+ korraldasid Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Digitaalehituse klaster ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
