Kombineeritud küttesüsteem - kellele ja miks?

Ajal, mil elektri, gaasi, pelletite kui ka küttepuude hinnad on tõusnud kohati kosmilistesse kõrgustesse, on hakatud järjest enam mõtlema võimalikult efektiivse ja soodsa küttesüsteemi rajamisele. Kuigi teatud juhtudel võib kombineeritud küttesüsteemi rajamine olla kasulik ka uutesse elamutesse, tuleb reeglina see variant päevakorda majapidamistes, kus olemasolev küttesüsteem ei vasta enam selle omanike ootustele.

Peamised põhjused, miks otsustada kombineeritud küttesüsteemi kasuks

• Olemasoleva küttelahenduse kasutamine on muutunud liiga kalliks ja soovitakse täiendada küttelahendust mõne efektiivsema ja soodsama variandiga.

• Majale tehakse juurdeehitus või võetakse kasutusse mitteeluruumina kasutusel olnud ala, kuid olemasolevat küttesüsteemi ei anna mõistlikke kulutusi tehes sinna laiendada.

• Peamine küttesüsteem on küll efektiivne ja soodne, kuid selle käigus hoidmine ei ole väga mugav ning otsustatakse lisada lahendus, mida saab kasutada siis, kui kütmiseks aega või tahtmist ei ole.

Kui olemasolev küttesüsteem on muutunud liiga kalliks…

Kuna elektri ja gaasiga kütmine on muutunud hüppeliselt kallimaks, paneb see paratamatult otsima soodsamaid alternatiive. Nende leidmisel mängivad aga väga suurt rolli eluasemest tulenevad faktorid. Siiski on reeglina mingisugune alternatiiv olemas ning läbi mõeldud investeeringud tasuvad ennast pikas perspektiivis ka ära.

Üks populaarne viis oma küttesüsteemi täiendada on lisada olemasolevale puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit. Selline kütteallikas loob võimaluse kõige külmematel talvepäevadel tubadesse lisasoojust anda ja kalli energiahinna perioodidel täielikult puuküttele ümber lülituda. Kui küttekoldesse paigaldada veesärk, saab selle abil boonusena ka tarbevett soojendada.

Lisaks annab puuküttel töötav kütteallikas interjööri juurde hubasust ning võimaldab eralduvat energiat kasutada ka toidu valmistamiseks. Eriti kasulik on selline lahendus muidugi neile, kel on puud omast metsast võtta, kuid pikas plaanis võib elektrit või gaasi puuküttega targalt kombineerides võita igaüks.

Üheks suureks miinuseks antud süsteemi puhul on aga see, et puuküttega toimetamine on äärmiselt ajamahukas. Vaja on teha ettevalmistused puude varumisel, nende tuppa toomisel ning lisaks peab tuleohutust silmas pidades kogu põlemisprotsessi vältel kodus viibima. Samas, kui puuküte on majapidamises ainult lisakütteallikaks kombineeritult gaasi- või elektriga, pole ajaküsimus niivõrd tähtis. Puuküttel töötav kütteallikas lisab külmematel talvepäevadel tubadesse soojust ja interjööri hubasust.

Teine lahendus olemasolevat gaasi- või elektriküttesüsteemi soodsamaks teha, on paigaldada õhk- või õhk-vesi soojuspump. Antud süsteem tarbib küll samuti elektrit, kuid selle efektiivsus on tunduvalt suurem, kui elektriradiaatoriga küttes ja seega ka kokkuhoid on lõppkokkuvõttes mitmekordne. Soojuspump on võrreldes puuküttega ka äärmiselt mugav lahendus, mis hoiab elamises pidevalt ühtlast temperatuuri. Õhk-vesi soojuspumba abil saab lisaks soojendada ka tarbevett. Antud lahenduse miinuseks on see, et õhksoojuspumba tootlikkus langeb, kui väljas läheb väga külmaks.

Kui olemasolevat küttesüsteemi ei ole võimalik köetavas ruumis kasutada…

Juhul, kui elamule tehakse juurdeehitus või kui võetakse elamispinnana kasutusele mõni ala majas, mida seni ei kasutatud eluruumidena, võib juhtuda, et olemasolevat küttesüsteemi ei ole sinna võimalik laiendada. Nii võib juhtuda näiteks ahiküttega elamu pööningu väljaehitamisel. Sellisel juhul tekib vajadus uute eluruumide kütmiseks olemasolevat kombineerida mõne muu soojusallikaga. Põhimõtteliselt võib sarnast skeemi kasutada ka uues elamus ja erinevate korruste kütmiseks erinevaid kütteallikaid.

Kui maja põhiliseks kütteallikaks on puuküte, siis ei ole ilma kaminasse veesärki lisamata võimalik soojust piisavalt efektiivselt ülemisele korrusele suunata. Seega võib osutuda otstarbekaks teisel korrusel kasutada soojusallikatena elektriradikaid või soojuspumpa.

Elektriradikate kasutamine on aga küllaltki kulukas, soodsama variandina tasub kaaluda soojuspumba paigaldamist, mille poolt eraldatava soojusenergia saab juhtida mistahes ruumis asuvatesse radiaatoritesse või põranda alla paigaldatud põrandaküttesüsteemi. Viimase variandi plussiks on ka see, et kui soojuspumba poolt köetavad ruumid asuvad suvel väga kuumaks muutuvas katusealuses, siis saab sama seadet kasutades soojal ajal neid ruume ka jahutada.

Kui olemasolev küttesüsteem ei ole piisavalt mugav…

Isegi kui elamus kasutatav küttesüsteem on igati efektiivne ja ka soodne, võib sõltuvalt majaelanike elustiilist selle käimas hoidmine aegajalt tunduda liiga koormav. Selline olukord tekib enamasti, kui kütteallikana kasutatakse puuküttel ahjusid, kaminaid või katlaid.

Paratamatult on sellise variandi puhul vajalik külmal ajal igapäevaselt regulaarselt ahje kütta ning igal pikemal kodust eemal viibimisel on vaja leida keegi hea abiline, kes vahepeal tubasid soojana aitab hoida. Samuti on sellise küttesüsteemi miinuseks toas valitsevad küllaltki suured temperatuurierinevused ning iga anomaalia kütmisajas süvendab neid temperatuurierinevusi veelgi.

Seega, kui armastad rohkem mugavust ja naudid stabiilsemat sisekliimat, on hea mõte puuküttel põhinev küttesüsteem kombineerida mõne vähem töömahuka variandiga. Kuigi sageli kasutatakse sellise lisakütteallikana temperatuuri hoidvaid elektriradikaid, on paraku seda varianti vaatamata väga madalatele soetamiskuludele küllaltki kulukas üleval pidada.

Parim lahendus oleks siinkohal ilmselt puukütet kombineerida õhksoojuspumbaga, mille saab kodust eemal viibimisel seadistada sobivat temperatuuri hoidma, või soetada endale tavalise küttekolde asemel hübriidkamin, milles saab lisaks puidule küttena kasutada ka pelleteid. Viimane on aga võimalik vähemalt lühikeseks perioodiks seadistada automaatseks.

Allikas: Hange.ee