Põnev statistika: kui palju on Eestis kodanike kohta eluruume?

Mõni inimene ostab investeerimiseks kortereid kokku, teine käib ühest üürikodust teise, isiklikku kinnisvara omamata. Aga kui palju on Eestis üldse eluruume inimese kohta?

Täiskasvanud ehk siis vanemaid kui 18aastaseid Eesti kodanikke oli 31. detsembri 2021 seisuga kogu Eesti peale kokku 881 265.

Leibkondi oli Eestis eelmise aasta lõpu seisuga kokku 561 655 ja leibkonna keskmine suurus oli 2,65 inimest. Siin hulgas on ka lapsed ning leibkondadele kui tervikule pole kodakondsust omistatud, nii et siia hulka on arvestatud ka segakodakondsusega leibkonnad.

Tavaeluruumide arv kõikides hoonetüüpides (eramud, korterelamud ja mitte-elamud ehk hooned, mille kasulikust pinnast alla poole on korterid; siia kuuluvad näiteks büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks korter) oli kokku 732 836. Hooneid oli kokku 242 284.

Asustatud eluruume oli 557 146. Asustatud tavaeluruumide pinda oli iga Eesti elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit. Tubade arv oli keskmiselt 1,21 elaniku kohta.

Siit võib teha järelduse, et päris isiklikku korteriomandit igale täiskasvanud Eesti kodanikule ei jätku.

Leibkondade ja asustatud eluruumide arve võrreldes oleks ka justkui 4509 leibkonda, kellele ei jätkunud asustatud eluruume, aga Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik juhib tähelepanu, et need arvud ei ole üks ühele võrreldavad. Ühest küljest on koduta inimesi, vanadekodude ja vanglate elanikke, teisalt võib ühes asustatud eluruumis elada ka mitu leibkonda.