Vead, mida vältida vana maja taastamisel

Kahjuks näeb vanades väärtuslikes palkmajades, mis teinekord on ka muinsuskaitsealused objektid, aeg-ajalt seda, et palke asendadakse kiviplokiga ja tihendatakse vahuga. Tõenäoliselt teadmatusest rikutakse hoone välisseina ühtne niiskusrežiim. Miks see on vale?

„Kui puidul on olemas oma loomulik soojaisolatsiooni võime, siis kiviplokil see puudub. Seega peaks kiviploki väljastpoolt kindlasti soojustama. Kui see samm jääb tegemata ning vana puit toetub otse kivimüüri peale või ehitusvahule, puudulik on tuulutus ja hüdroisolatsioon, jätkub puidu lagunemine suure hooga, sest külma kivi ja soojema puidu vahele kondenseerub niiskus. See on soodne koht mädaniku ehk siis seente ja hallituse tekkeks. Soojustamise korral aga muutuvad hoone välisgabariidid, seega muutub see mitmel viisil ehitusloakohustusega tegevuseks,“ selgitab arhitekt Annika Valkna.

„Järgmise aspektina võibki mängu tuua juriidilise küsimuse, sest konstruktsioonide asendamine teistlaadi konstruktsiooniga, näiteks puidu asendamine kiviplokiga, on ehitusloakohustusega tegevus. Asendades vanu palke samaväärse materjaliga, pole ehitusluba vaja.“

Muinsuskaitsealustel objektidel peab igasugune ehitustegevus olema kooskõlastatud ka muinsuskaitseametiga, remonti tehakse kas tegevuskava või ehitusloa alusel.

Ettevaatlik peaks olema ka palgivahede ja uste-akende ümbruse tihendamisel: muinsuskaitse soovitab seal kasutada puiduga sobivaid traditsioonilisi materjale, nagu linatakk ja linavilt, et tagada parim niiskusturvalisus, kuna montaaživaht seda ei taga ja võib koguda niiskust.