Seega võib ruumijagajat kaaludes läbi mõelda olulisemad punktid: miks ja kuhu see läheb. Seejärel on juba lihtsam mõelda, mis suuruses, mis materjalist, millise tekstuuri ja värviga see olema peaks. Mõni lahendus on tagasihoidlikum ja märkamatum, teine jällegi astub ruumis julgesti esile.

Ruumijagaja võib olla selline, mis köidab pilku ja on toas pigem aktsendiks. See pääseb paremini mõjule suures ja avaras elamises. Väikeses toas on ruumijagajal pigem praktiline eesmärk – tekitada privaatsust.

Igal juhul aitab ruumijagaja võtta toast maksimumi.

Klaas on üks võimalus tekitada toas eraldatust. Klaas muidugi sobib hästi siis, kui soov on luua mõtteline eraldatus, sest privaatsust sellega just ei tekita. Väiksemas ruumis loob avarust ja õhulisust.
Puidust, metallist või vineerist läbipaistva mustriga vahesein sobib ilmestama veidi tagasihoidlikuma interjööriga kodu, kuid tasub meeles pidada, et need peavad siiski olema kooskõlas. Ruumijagaja ei tohiks olla liiga intensiivne, nii et muu interjöör üldse tähelepanuta jääb.
Suuremas ruumis mõjub selline aknaga seinalahendus väga efektselt. Tuba on justkui üks, kuid siiski eraldi ruumidega – ühes on elutuba ja teise jääb kodukontor. Hea viis olla koos, kuid vajadusel eraldatud.
Igati hea lahendus näiteks noore inimese esimesse koju. Siin on magamistuba ja köök ühes ruumis, kuid visuaalselt õhuliselt eraldatud. Nii ei teki liiga kinnist või rõhutud tunnet.
Omanäoline lahendus, mis sobib õdusasse boheemlaslikku koju või suvekoju. Taimed on siin heaks aktsendiks ja täiustavad robustset köit. Sellise lahenduse puhul on oluline ka valgustus – et oleks eraldi öökapivalgustus magamise osas ja lugemiseks rippkiige juures.
Lihtne ja hästi läbi mõeldud – köök ja köögisaar asuvad ühel pool, söögilaud teisel pool ruumijagajat. Jällegi on tegu justkui ühe ruumiga, kuid vajadusel loob see eraldi olemise mulje.