APPI, me ostsime maja │ Kas osta 6 eurone laminaat- või 60 eurone puitparkett?

Muidugi on palju ka vahepealseid variante, mis nende kahe äärmuse vahele jäävad, aga meie majja said üpriski vastandlikud valikud. Alumisele korrusele sai paigaldatud korralik õlitatud-vahatatud tamm ning paar aastat hiljem, kui remondilaen oli juba sirgeks löödud ja tööjärjega kiire, sai pööningukorruse „tööruumi“ ostetud kõige soodsam valge laminaatparkett.

Üldiselt ei ole ma suur laminaadi ja kunstmaterjalide fänn ning laminaatparketti paigaldan hetkel esimest korda elus. Alati on olnud kodus kas täispuidust põrandalaud või siis korralik õlitatud-vahatatud puitparkett. Igasugust sünteetikat ja kunstmaterjali pole osanud hinnata. Kui aga kevadel seoses sõja ja sanktsioonidega põrandalaudade hinnad lakke lõid ja remondi jaoks erilisi sääste polnud, siis hakkasin mõtlema, et kas 100 m2 põrandapinnaga pööningukorruse tööruumi ikka on vaja kulutada tuhandeid eurosid põranda peale ja ehk kõlbab sinna ka soodne laminaat. Seda enam, et tegu katusekorrusega, mida iga päev ei plaaninud kasutada.

Muidugi kuu pärast seda, kui olin Depost soodsa valge laminaadi ära ostnud, teatas abikaasa pere juurdekasvust ja siis sai selgeks, et pööningukorrust tuleb hakata jagama tulevase pojaga ning sinna saab mingi hetk sisse seatud ka lastetuba. Tagantjärgi targana oleks siis muidugi ikka võinud laudpõranda või puitparketi kasuks otsustada - lihtsam hiljem lihvida ja parandada ja jalge all soojem ja mitte nii libe jne. Aga eks aeg näitab, kuidas soodne laminaatparkett end õigustab. Võib-olla saab poisist suur kunstnik, kes tahab markeritega põrandaid sodida ja odav säästuvariant polegi siis nii halb lahendus. Ise kasvasime ju nõuka ajal lapsena soome papist ja värvitud põrandatel ja polnud häda midagi.

Iseenesest ei pruugigi laminaatparkett olla sugugi halvem kui puitparkett - on iga kvaliteediga mõlemat. Leidub kehva ja odavat puitparketti ja superhead laminaati, mis võib puidust isegi kordi kallim olla. Siin püüan võrrelda pigem soodsamat laminaati ja kvaliteetsemat puitparketti ning tuua välja nende plussid ja miinused:

Puitparketi plussid-miinused:

• Puit ei karda nii palju vett, kui soodsama otsa laminaatparkett

• Kuigi öeldakse, et puit on pehmem, siis paar aastat alumisel korrusel kasutuses olnud tammeparketi puhul võin kindlalt öelda, et kulumiskindlus on puidul väga hea ja kindlasti suurem, kui 6 eurosel laminaatparketil.

• Lihtne kriimustusi maha lihvida ja uuesti õlitada (või lakitud parketi puhul lakkida). Sealjuures tasuks enda kogemusest mainida, et õliviimistlus on parem kui lakitud pind - saab teha kohtparandusi. Laki puhul on vaja tuba tühjaks tõsta ja terve põrand üleni ära lihvida/lakkida, et tulemus jääks laiguvaba ja ühtlane. Samuti on õlitatud pind vastupidavam kriimudele. Toolide alt ei hakka põrand nii kergesti kuluma kui lakitud põrandal, mis saab samast kohast mehhaanilist hõõrumist regulaarselt.

• Puidu puhul peab jälgima kas tootja poolt märgitud paisumis-kahanemise mahtu (tavaliselt 2-4 mm) ja arvestada sellega. Kui liiga vastu seina tihedalt paigaldada, võib niiskusega puit paisuda ja mängima hakata.

• Vajab aeg-ajalt hooldusõlitamist (peale 2 aastat kasutamist ei ole seda ise veel teinud, aga järgmisel suvel on plaanis põrand uuesti Osmoga üle käia).

• Sobib hästi vesipõrandaküttele.

• Lihtne paigaldus: on nii liimitav kui klikiga paigaldatav. Massiivparkette on ka punniga. Esimesel korrusel sai ise põrandad betoonile kuumakindla liimiga kleebitud ja seni püsib kõik ideaalselt.

• Õlitatud puitparkett on ka talvel jala all oluliselt soojem, kui lakitud puitparkett või laminaatparkett.

Ainus miinus: kallim hind

Odavama otsa laminaatparketi plussid-miinused:

• Kardab rohkem vett. Juhul, kui pealiskiht on väga õhuke, võivad kriimustused vett saades väga kergesti punduma hakata. Veekindlad ja kvaliteetsemad laminaadid on aga juba sama kallid kui puitparkett.

• Odavama laminaadi kulumiskindlus ei ole alati maailma parim. Kui on vähem kasutatav ruum (nt suviti kasutatav pööning külalistetoana vms, siis jällegi võib soodsam valik end õigustada.) Laminaati soetades tasub tähelepanu pöörata kasutusklassile: need märgistatakse 21, 22 ja 23 (näitavad katte sobivust eluruumidesse). Kasutusklassid 31, 32 ja 33 sobivad ühiskondlikesse ja suurema koormusega ruumidesse.

• Raske või võimatu parandada. Kui ikka laminaatlaud on kraabitud ja täkkeid täis, pole sellega suurt midagi teha, kui lihtsalt see koht välja vahetada. Laminaatpõranda omanikel peaks olema väike varu kuivas ja soojas kohas, et saaks vajadusel mõne koha välja vahetada.

• Paigaldada on laminaati iseenesest lihtne ja mitte raskem kui puitparketti - saab nii klikisüsteemiga paigaldada kui ka otse põrandale liimida.

• Suur valik erinevaid värve, viimistlusi jne.

• Soodne hind. Põranda võibki maha saada alates 5€ / m2.

• Eluiga ei pruugi olla nii pikk kui puidu korral, aga eks kõik sõltub kasutusviisist.

• Jala all jahedam kui puit.

• Võib olla libedam.

• Laminaadil ei pea arvestama paisumiste ja kahanemistega, mis puidu puhul oluline,

• Ei vaja hooldusõlitamist ega lakkimist.

• Enamus sobivad tänapäeval ilusti vesipõrandaküttele, aga peab märgist jälgima.

• Paigaldades kui tuleb ette saagimist, siis on see tülikam ja kindlasti vähem tervisesõbralik kui saagida naturaalset puitparketti. Laminaat tolmab eriti peent ja sünteetilsit tolmu, mask on paigaldusel kindlasti hädavajalik. Samas on laminaadi lõikamiseks olemas ka spets giljotiine, millega teha puhtad ja tolmuvabad lõikused.

Kokkuvõtteks - kui eelarve võimaldab, soovitan puhtalt välimuse ja jalaaluse tunde baasilt iga hetk puitparketti - tulemus on soojem, naturaalsem ning materjal on parandatav. Meie kodus on see valik end juba paari aastaga ka tõestanud. Laminaatparketi paigaldus iseenesest on sama lihtne ja välimusel ei ole ka otseselt midagi viga. Endal puudub veel kogemus, kui hästi see soodne laminaat ka vastu pidama hakkab ja kas ta ka end pikemas perspektiivis õigustab. Aga loodetavasti õigustab.