Maja enne talve korda - tööd, mis kindlasti ära tuleks teha
Talviste probleemide ennetamiseks on praegu ideaalne aeg maja talvekorda seada. Nii võid ära hoida suuremaid kahjusid ja niiskusprobleeme, mis hooletusse jäetud majaga meie kliimas kahjuks ette võivad tulla. Vaatame lähemalt, millised tööd tuleks enne lume ja külmade tulekut kindlasti ette võtta.
Esiteks tasub üle vaadata vihmaveerennid- sinna kipub paraku kogunema lehti, oksi ja muud sodi. Kui rennid puhastamata jätta, ei leia vihmavesi teed sinna, kuhu vaja, vaid võib hakata suvalisest kohast alla nirisema kahjustades nii maja fassaadi. Kuigi tundub loogiline, et selle tööga tasuks alustada siis, kui puud on lehtedest tühjad, ei tasu seda tähtsat tegevist siiski viimasele minutile jätta. Pigem võiks renne isegi sügisel paar korda puhastada, sest tihti kipuvad külmakraadid väga ootamatult tulema ning kui õigel ajal töö tegemata jätta, on jäätunud vee seest lehtede kättesaamine juba võimatu.
Lisaks rennidele endile tuleks pilk peale visata ka katuseräästale ning veenduda, et kas vihmavesi ikka voolab otse renni, mitte ei otsi endale teed katuseräästa allservas oleva tuulekasti kaudu. Sellest annavad tunnistust tuulekasti laudadele tekkinud veejäljed. Kui probleem tähelepanita jätta, siis hakkab mööda puitu voolav vesi ajapikku seda kahjustama ning lõpuks tuleb võtta juba ette kulukam töö ning puitosad välja vahetada ja viimistleda.
Kui rennid kuskilt lekivad või on katki, ning peale puhastustöid vesi ikka kuskilt läbi tilgub, tuleb rennid kas parandada või uutega asendada.
Vihmavee drenaaž on rennide kõrval teine oluline koht, mida ei tohiks mitte mingil juhul tähelepanuta jätta. Kui maja ei asu just kõrgemal pinnal, kust vesi iseenesest majast eemale voolab, siis tuleks üle vaadata ka maapinna kalded - kui vesi kipub kogunema vundamendi ümbrusse, tuleb rajada kalded, et vesi majast kaugemale suunata. Nii nagu rennidki tuleb puhastada lehtedest, siis tuleks seda teha ka drenaažkaevudega - ava luugid ja puhastada drenaaž sinna kogunenud prügist, mis võib põhjustada ummistust ja takistada vee äravoolu.
Katuse puhastamine on samuti iga majaomaniku jaoks igasügisene elementaarne töö. Kontrolli üle, kas kõik katusedetailid on omal kohal ning nähtavate vigastusteta. Ülevaatust tuleks alustada katuseharjast, veendudes, et kas kõik harjakivid või harjaplekk ja -tihend on korralikult kinnitatud. Seejärel peaks üle vaatama kogu katusepinna ning eriti tähelepanelikult läbiviigud ja katuse neelud, hinnates, kas plekid, tihendid ja kivid on paigas. Selleks tööks sobib hästi katusekitt, mida saab otse kasutada plekk- ja kärgkatusetööde ja parandamisel, naelarivi ja pragude täitmisel, jätkukohtade liitmisel. Kui kivid on näiteks suure tuulega paigast liikunud, tuleb need nihutada oma kohale, et kõigi kivide ääred jookseks sirgetes ridades. Kui kinnitusklamber või kruvi on purunenud, tuleb see asendada. Väljavahetamist vajavad ka katkised katusekivid.
Samuti puhasta katuse neelud ja läbiviikude ümbrus, kuhu langenud lehed kipuvad kergesti kinni jääma. Vastasel juhul ei saa vesi katuselt mööda selleks ettenähtud kohti maha voolata ning katusele kogunenud vesi võib endast kujutada lekkeriski. Vaata üle ka katusekanede ja korstende ümbrus ning kui seal on sammalt, tuleb see kindlasti eemaldada, et see ei hakkaks svammina vett endasse imema. Kui katusel puudub lumetõke, võiks selle paigaldamise samuti ette võtta.
Küttesüsteemide hooldus peaks eelnema igale kütteperioodile. Isegi, kui oled juba kütmisega alustanud, ei ole hilja korstnapühkija kutsuda või oma õhksoojuspumbal filtrid ära vahetada. Miks filtrite puhastamine on oluline, saad lugeda lähemalt SIIT.
Seaduse järgi peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.
Vaata üle soojalekked! Eriti aktuaalne on see nüüd, kus nii elektri- gaasi, kui ka puiduhinnad on kõrgustesse kerkinud. Kõige mõistlikum on muidugi soojalekked üle vaadata termokaameraga, mis näitavad tähelepanu vajavad kohad väga täpselt ära. Lisaks sellele kontrolli üle uste- ja akende tihendid ning vajadusel puhasta ja õlita või vaheta välja, kui on näha, et enam tihendist asja ei saa. Kuidas aru saada, et aknatihendi vajab vahetamist? Kui tunned käega katsudes akna või ukse juurest tulevat külma õhku või lausa tuult, on tihenditega vaja kiirelt midagi ette võtta.
Siseraami ja lengi vaheliste tihendite kontrollimiseks on olemas üks nipp - aseta nende vahele tavaline A4 paberileht ja sulge raam. Püüa seejärel paberit enda poole sikutada. Kui see väljub lengi ja raami vaheöt kergelt, on tihendid omadega läbi, kui paber nii hõlpsalt ei liigu, siis on tihenditega kõik korras.
