Vundament luubi all - väiksem vajumine pole veel maailmalõpp

Jalad võib majalt alt võtta nii mõnigi asi. On siis maa liiga märg ja seetõttu väheneb selle kandevõime või on vundament ebapiisavalt soojustatud, veel hullem, üldse mitte ja pakane saab kerge vaevaga vundamenti paisutada ja nihutada.

Millal peaks peas häirekell tööle hakkama?

Kui kahjustused ilmnevad soklil, kuid maja ei näita vajumise märke ja püsib sirgena, pole ka karta, et vundamendiga midagi lootusetult halvasti. Vundamendikahjustustega on tegu, kui maja kipub lagunema, sest vundamendi alla jääv aluspind veab alt. Väiksemaid kahjustusi saab enamasti siluda lihtsate vahenditega, paigaldades näiteks kohati välja vajunud kive mördi abil tagasi, kui maja sokkel laotud looduskivist. Nendel juhtudel üle muretsemiseks põhjust pole.

Kui maja aga juba paigast nihkub, viltu vajub või näitab läbi paindumise märke, tuleb võtta kasutusele tõsisemaid meetmeid. Vanadel meistritel oli taskupõhjas kaasas klaaskuul, millega põranda kaldeid kontrollida, kui see toa ühte serva punuma pani, tasus põhjust uurida. Halvad märgid on ka telliskiviseinte või krohvi mõranemine. Samuti on vajumise märkideks aknad või uksed, mis ei sulgu või ei püsi kinni, lääpas räästad, lahti rebenevad lengide ühenduskohad, isegi seletamatud praod malmist äravoolutorudes.

Olgu öeldud, et viltune põrand ei tähenda tingimata kogu maja vajumist. Võimalik, et läbi on lihtsalt laagid ja asi vaid uue põranda ehitamisega piirdubki.

Peale juba mainitud pakase ja liigniiskuse pinnases võib kurja teha liiklusvibratsioon või suure hurraaga ehitamine naaberkrundil. Muist mõjureid pole aga üldse inimtekkelised – oma juurtega võib vundamenti tükeldama kippuda näiteks mõni vanem puu.

Praod plokkvundamentides võivad tekkida materjali kuivamisel tekkivast mahu kahanemisest. Kui mõni aasta pärast maja ekspluatatsiooni võtmist tekivad praod, võib tegemist olla pinnase liikumisest või niiskusest tingitud deformatsioonidega. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, kas kahjustuse taga peitub katkine sademevee torustik, ebapiisav drenaaž või hoopis liigniiskusest roostetav plokkide armatuur. Praod ja kahjustused võivad sageli tekkida ka erakordsete ilmastikutingimuste tõttu.

Niiskuse mõjul võib betoonsoklitesse tekkida lubjastus, mis valmistab peavalu peamiselt silmadele. Selline katlakivi kaob tavaliselt aja jooksul iseenesest, kui sokli niiskusallikas on eemaldatud.

Neid eelnimetatud vajumisi saab parimal juhul vältida tulevikus pinnavee hoonest eemale juhtimise, soojustuse uuendamise või sademevete drenaaži paigaldamisega. Maja saab veel päästa ka hoone nurga tõstmisega (kui osa majast on vajunud) või vaiamisega.

Kui majanurka või maja tungraudadega üles tõsta, kutsutakse esimese asjana kohale ehitusprofessionaal. Pärast seda hoolitsetakse selle eest, et äravoolud, tõstmise ajal nihkuda võinud akna- ja ukselengid oleks terved ning et nende funktsionaalsus säiliks. Tõstmisel võib muutuda välisseina tihedus, seda kontrollitakse pärast tõstmist kindlasti.

Kui maja sokkel on looduskivist, tõstetakse seina samuti tungrauaga. Väljavajuvad kivid asetatakse aga oma kohale tagasi.

Ainus hea viis savipinnasel vajunud vundamendi parandamiseks on vaiamine.

Allikas: rakentaja.fi

Lugu ilmus esimest korda erilehes Eramaja Ehituse ABC.