Kuidas pikendada sauna eluiga

Selleks et sauna eluiga oleks võimalikult pikk, tuleks seda pärast iga saunatamist regulaarselt puhastada.

Saun on ruum, mis saab kasutamisel väga suure koormuse – tingimused, mis vahelduvad märjast kuivani ja kuumast külmani, on äärmuslikud. Teist nii suure koormusega ruumi koduses majapidamises polegi. Saunas on ka tavalisest suurem õhuniiskus ning pinnad, mis peavad taluma vett ja tihedat pesemist, vajavad aeg-ajalt hooldust. Muidugi ei pea kohe pärast mõnusat saunaõhtut sõprade või perega pikka küürimisprotsessi ette võtma, piisab sellest, kui saun järgmisel päeval korralikult üle käia, kuid mõned lihtsamad tegevused võiksid jääda veel ka samasse õhtusse.

Millal soe, millal külm vesi?

Pärast saunatamist tuleks sooja veega loputada üle saunalava, seinad ja põrand, et vältida hilisemaid kuivanud seebi ja teisi pesuvahendite jääke. Suur niiskus ja kuumus annab puidule korraliku koormuse. Saunalava pestes kasuta viimasel loputuskorral kindlasti just külma vett – see suleb puidu poorid ja tagab selle pikema kvaliteetse eluea. Kui sauna pärast iga kasutuskorda pesta, aitab üldjuhul neutraalsetest puhastusvahenditest ning hilisem sauna suurpuhastus võtab vähem aega ja vaeva. Kui saunas on viheldud, siis tuleb vihtlemisest tekkinud lahtised lehed ja muu sodi ka kindlasti kokku koristada. Kui saunas on põrandareste, siis võiks need pärast saunatamist püstisesse asendisse tõsta, et need saaksid kiiresti kuivaks.

Spetsiaalsed vahendid

Kui juhtub, et mitu puhastuskorda on vahele jäänud, tuleks ette võtta suurem puhastus, mida peaks vähemalt korra aastas igal juhul tegema. Selleks sobivad näiteks leeliselised puhastusvahendid, abrasiivpulbrid või desinfitseeriva toimega puhastusvahendid. Nii sauna kui ka muude niiskete ruumide puit-, metall-, kivi- ja kahhelpindade puhastamiseks sobib hästi ka happeline kloorivaba puhastusaine, mis eemaldab kergesti mustuse ja setted.

Pindade kaitse

Kui suurem mustus on eemaldatud, on aeg mõelda saunapindade kaitsmise peale. Vahendite valik on lai, näiteks vesialuseline akrülaatkaitseaine on mõeldud puidust seinte ja lagede töötlemiseks leili-, pesu- ja riietusruumis. See sisaldab sinetus- ja hallitusvastaseid aineid ning moodustab puidul vett ja mustust tõrjuva pinna, mida on lihtne puhtana hoida. Saunalaval on tõhus kasutada ka immutusõli, mis kaitseb saunalava niiskuse ja määrdumise eest.

Vaata üle ka kerisekivid

Aeg-ajalt tuleks üle vaadata ka kerisekivid ja neid ümber tõsta. Nii saavad suuremat koormust ka teised kivid. Murenenud kivid tuleks asendada uute ja tervetega. Kerisele sobivaid uusi kive saab osta ka ehituskauplustest. Kõige paremini akumuleerivad soojust tumedad kiviliigid, nagu talkkivi, peridotiit, gabor ja dioriit. Heledad ja kirjud kivid kipuvad kiiremini murenema. Kõige paremini peab kerisel vastu selline kivi, mis koosneb ainult ühest tumedast mineraalist. Selline kiviliik on tavaliselt raske ja üleni must. Erandi moodustab puhas valge soonkvarts, mis sobib kerisekivi materjaliks.

Kivid on soovitatav enne kerisele ladumist pesta ja pärast seda ladustada kerisele sedasi, et jääksid piisavad õhuvahed kuuma õhu kergeks liikuma pääsemiseks. Selleks et ülespoole liikuv kuum õhk peatuks ja akumuleeruks paremini kividesse, on soovitatav laduda kerise pealmiseks kihiks väiksemad kivid ja tihedamalt. Puukeriste puhul soovitame kasutada kivisid fraktsiooniga 70…120 mm ja elektrikeriste puhul fraktsiooniga 50…70 mm. Enne esimest saunatamist on soovitatav uued kerisekivid karastada!

Karastamine on lihtne toiming, esmalt kuumendatakse uued kivid normaalse kasutustemperatuurini või veidi rohkem ning lastakse seejärel iseenesest ja aeglaselt jahtuda (karastamise ajal ei tohi kividele vett visata).

Ükskõik, kas tegemist on korrapärase puhastuse, hoolduse või suurpuhastusega saunas, ära unusta pindu lõpus ka kuivatada ning avada tuulutusava või saunauks, et kogu niiskus ruumist välja pääseks.