Spetsialistid arutlevad: kuidas saada tuba soojaks
Raketina taevasse kerkinud elektri-, gaasi- ja küttepuude hinnad on pannud inimesi tõsiselt muretsema. Mis saab sügisel, kui algab kütteperiood? Ja talvel, kui see peaks tulema korralikult krõbekülm?
Igal küttesüsteemil on omad head ja vead. Kiiret ja suurepärast lahendust aga paraku ei ole, kuigi üheks õlekõrreks peetakse taastuvenergialahendusi, mis võiksid kombineeritud lahendusena aidata elektrikulusid madalamal hoida.
Elektrihindade tõus kasvatab huvi päikesepaneelide vastu
Vaatamata sellele, et Eesti kliimat iseloomustab pikk pime ja külm aeg, pole jäänud vist kellelegi märkamatuks, et nii linna- kui ka maakodudes on aktiivselt hakatud panustama päikesepaneelidesse. Trendi, et päikesepaneelidele mõeldakse kallinenud elektrienergia valguses senisest enam, kinnitavad ka päikesepaneelide müüjad.
„Eraklientide esitatud päikeseenergiaparkide taotluste arv on viimase kuue kuuga kolmekordistunud, ent samas on taotluste läbivaatamine Elektrilevis veninud mitmekuuse perioodini,“ ütleb Baltic Industrial OÜ taastuvenergia projektijuht Kaspar Kriisk. „Huvi kasv ei pane imestama, sest sellesuvised müstilised elektrihinnad ja päikeseline suvi on toonud päikesepaneelide omanikele märkimisväärset kasu. Olenevalt paneelide ja muude komponentide kvaliteedist võivad kõrgete elektrihindade juures olla tasuvusarvutused isegi nii head, et päikesepark tasub end juba nelja aastaga ära.“
Kriisk nendib, et kõige tasuvam on investeering muidugi sel juhul, kui elektrienergia tarbimine toimub samal ajal, kui päike energiat toodab. Ülejääva energia müümine ja ostmine toimub küll börsihinna alusel, kuid võrgust energiat ostes lisandub ju ikka aktsiis ning võrgu- ja taastuvenergiatasu. Paraku talvel on keeruline tube päikeseenergiaga soojaks saada, sest novembrist veebruari-märtsini on reeglina Eestis päikesevalgust vähe ning tootlikkust seega samuti vähevõitu.
Tuuleenergiat spetsialistid aga koduomanikele ei soovita. Kuigi taastuvenergia on populaarne, siis tuuleenergia väiketootmine ei ole Eesti oludes kuigi efektiivne. Maismaal kipuvad jääma mastid madalaks ja tuul nigelaks, rannikualadel võivad ootamatult suunda ja kiirust muutvad meretuuled kallid tuulikud lihtsalt ära lõhkuda.
Tänane küttesüsteemi valik on investeering tulevikku
Küttematerjalide valik on väga lai alates puidust ja pelletist kuni kivisöe, kütteõli, elektri ja maagaasini. Lisaks kütte enda hinnale tuleb arvestada küttesüsteemide ehitus- ja ekspluatatsioonikulude ning kasutusmugavusega. Küttesüsteemi valik otsustab, millised on teie tulevased kulud elamu soojaks saamisel.
Aastakümned on odavaim viis maja soojaks saada ahjuküte. Praeguste puiduhindade juures see vist enam nii ei ole, aga siiski ei maksa moodsa tehnoloogia taustal ahjukütet päris maha kanda, sest modernsed hea soojussalvestusega ahjud või kaminahjud võivad püsida soojad isegi kuni kolm päeva. Kindlasti on see soodsaim kütteliik neile, kellel on oma mets ja küttepuud. Samuti on ahjuküte asendamatu elektrikatkestuste korral, kui enamik teisi kütteid töö katkestab. Paljud peavad ahjukütet siiski ebamugavaks süsteemiks, sest esiteks tuleb kütmiseks tassida tuppa halud ja hiljem kolle tuhast tühjendada.
Oluliselt mugavam sellest on kütmine pelletite ehk puidugraanulitega, aga ka pelletite hind on kõrgele kerkinud. Pelletikatlaid on erineva võimsusega ning neile saab lisada kaugjuhtimise ja -jälgimise, tänu millele saab küttesüsteemi mugavalt distantsilt juhtida. Pelleteid tuleb lisada keskmiselt kord nädalas ning tuhka võtta samuti harva ja nendest vajadustest annab tark seade ise omanikule teada.
Maaküte seostub paljudele eriti säästliku kütteviisiga, ent konkreetne võiduprotsent oleneb mitmest tootlust mõjutavast faktorist. Näiteks on suur vahe, kas pinnas hoone ümber on kuiv ja liivane või niiske, samuti on oluline kollektorite pikkus. Maasoojuspumba kompressori eluiga võib samas ulatuda 30 aastani ja kollektortorud maa sees võivad vastu pidada kuni 100 aastat. Maaküte katab täielikult hoone küttevajaduse nii küttes, sooja tarbevett tootes kui ka vajadusel suviti jahutades – ja seda kõike väga madalate hindadega. Üldjuhul kasutatakse soojuspumba puhul põrandakütet, sest tänu küttevee madalamale vajalikule temperatuurile on selle kasutegur just põrandaküttena kõrgem kui radiaatorite kütmisel. Soojuse pumpamiseks vajab pump elektrienergiat.
Uue põlvkonna õhk-vesisoojuspumbad on maaküttele arvestatavad konkurendid, olles kaasaegsed, ökonoomsed ja keskkonda säästvad. Kui maakütte puhul arvestatakse umbes 1 m² suuruse köetava pinna kohta 2,5–3,6 m² vaba pinda hoone ümber, siis õhk-vesisoojuspump ei vaja mitte mingisugust kaevamist. Piisab tehnoruumist ja väliagregaadist õues. Õhk-vesisoojuspump ammutab energia välisõhust ning kannab selle soojendatud veega siseruumidesse kas läbi põrandakütte või madalatemperatuuriliste radiaatorite. Paraku käredama pakasega seade õhust energiat toota ei suuda ja siis tuleb soojus elektrimüüjalt.
Uudsema lahendusena kütteseadmete turul on infrapunakiirgusel toimivad küttepaneelid, mis on võrreldes elektriradiaatoritega kuni 30% energiasäästlikumad. Infrapunapaneelid soojendavad tuba ühtlaselt, ei tekita õhu liikumist ega kuivata liigselt õhku. Infrapunaküte on elektriküte, mis paigaldatakse lameda paneelina seinale või lakke ja mis soojendab ruumi kauginfrapunakiirguse abil, soojendades ruumi õhu asemel seinu, põrandat ja teisi pindasid.
Lugu ilmus esimest korda EPLi erilehes Eramaja Ehituse ABC.
