Kodu soojaks madalate küttekuludega - kas puuküte tasub end ära ning kas valida ahi või kamin?

Pidevalt tõusvate küttekulude tõttu on paljud koduomanikud hakanud aktiivselt mõtlema parematele ja soodsamatele lahendustele, et küttekulusid kokku hoida. Kas puukütte eelistamine kodumajapidamises tasub end ära? Kas kaminat saab pidada vaid iluasjaks või on tal ka suurem väärtus soojuse salvestajana?

Kuigi küttepuude hinnadki on kasvanud vähemalt kahe, kohati isegi kolmekordseks, on puiduga siiski oluliselt säästlikum kütta kui elektriga. Kui gaas otsa saab või elekter ära kaob, ei ole samuti probleemi - kuuri alt puud ahju ja toasoe on alati olemas. Ka ei pea valima kõige kallemaid võrgus olevaid puid. Kui nutikas olla ja endal aega jagub, võib tellida soodsamat saagimata ja lõhkumata materjali ja küttepuud ise valmis teha või planeerida juba küttepuude tellimist aasta või rohkem ette ning kuivatada näiteks poolkuiva või märga küttepuud ise, mis annab samuti üpriski korraliku rahalise võidu. Puuküttega ahjuomanikul valikuid on, kuidas kokku hoida. Ahju võib ajada ka värvi- ja lakivaba lammutuspuitu, mida on võimalik silmad lahti hoides isegi tasuta leida. Puukütet kas põhi- või lisakütteks validesm ei tasu karta, et nüüd tuleb tagasi minna kiviaega. Uued ahjud võivad olla väga heade soojust salvestavate omadustega ning ahjukütja ametis ei peagi olema päris iga päev. Mida ahju valikul silmas pidada ning millal otsustada ahju ning millal kamina kasuks?

Ahjud

Ahjude puhul saab neid soojuse eraldumise järgi liigitada 12h, 24h ja 48h klassidesse. Hästi soojust salvestava küttekolde tähtsaimad omadused on suur mahukaal ja sellest tulenev suur soojusmahutavus. Mida suurem ahju soojussalvestuse võime, seda pikemalt ja tasasemalt loovutab ta soojust. Lisaks peab ahi taluma kõrgeid temperatuurikõikumisi ning seetõttu peab küttekolde materjalide kvaliteet võimaldama väikeste materjalide soojuspaisumise.

Kõige lihtsam lahendus on ehitada majapidamisse puuküttega ahi ja kööki puupliit, kuna mõlema puhul on tegemist sõltumatu küttesüsteemiga, mis töötab ka siis, kui näiteks elekter ära läheb.

Ahju ja pliidi ehitamisel on võimalik valida tootja poolt testitud valmistoodangu või ahjumeistri omaloomingu vahel. Ent kindluse mõttes on soovitav valida tootjapoolse garantiiga küttekolle, mille töökindlus on 100% garanteeritud. Tootja annab salvestavale ahjule ja selle materjalidele enamasti kuni 5-aastase garantii, mis tagab, et investeering on läinud õigesse kohta.

Rasked kivist ahjud suudavad salvestada palju ning soojust kiirata ka 12-48 tundi pärast kütmist. Väga populaarsed on Soome ahjufirma poolt nime saanud Tiileri-ahjud, mille abil kütab toa soojaks juba kahe sületäie puudega. Välisviimistlusena on valida erinevates toonides naturaalsete telliste või hoopis krohvimise vahel. Viimasel juhul on võimalik valida meelepärane värvitoon ning pinnatöötlus.

Maakodudes on suure populaarsuse saavutanud puuküttega keskküttepliidid, mis on samuti lihtsalt reguleeritavad ning aitavad hoida regulaarset ruumide temperatuuri.

Kaminad

Kaminate valik on turul väga lai ning on peamiselt kahe eri funktsiooniga — vastavalt millele saab ka oma valiku teha. Vaid tuleilu nautimiseks saab oma koju valida kergkamina, mis puhub sooja õhu välja kamina ukse kohal asuvast õhuavast.

Kaminahjude eelis kergkaminate ees seisneb suuremas soojuse salvestamise võimes, mis erinevate mudelite puhul ulatub 12-48 tunnini.

Kinniste kaminate puhul on tuld süüdates pöördsiiber lõõri kohal avatud ning küttekolle töötab kaminana. Kui aga küttekollet soovitatakse kasutada soojasalvestina, suletakse pärast puude süütamist kamina uks ning suitsugaasid suunduvad külgkäiku pidi alla ja lõõri küttekolle toimib ahjuna.

Lahtised kaminad on kaminausteta ning nende peamine funktsioon on pigem meeleolu ja hubasuse loomine. Soojuslik kasutegur on üldjuhul 25-40% piires.

Kütmine ja hooldamine

Kamina kütmiseks on soovitav kasutada lehtpuud, eriti hästi sobivad selleks kuivanud kasehalud, kuna erinevalt kuusest ja männist ei viska lehtpuu sädemeid ning tahmab vähem. Lisaks ei ole soovitav põletada liiga palju paberiprahti, see tekitab kaminasse ja korstnasse tahma, millest võib tekkida tahmapõleng.

Sõltuvalt kamina kasutamise tihedusest tuleb seda ka hooldada. Kaminat on mõistlik puhastada suvel, kui aktiivsem kütmisperiood on läbi.

Lõõride puhastamine ning koldest pigi ja tahma eemaldamine on oluline nii tuleohutuse kui ka küttekolde ja korstnate seisukohalt. Vastavalt Eesti Vabariigi Tuleohutusseadusele peab puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu.

Allikad: K-Rauta ja moodnekodu.ee arhiiv