„Kui osta korter projekteerimise staadiumis, võiks uurida, kuidas hakkavad korteris paiknema kütte-, vee- ja ventilatsioonitorud,“ pöörab sisekujundaja Aljona Radomski alustuseks tähelepanu. Üldiselt määravad ventilatsioonitorustikud, kui suure osa laest moodustab ripplagi.

Tähtis on ka ventilatsioonagregaadi asukoht. „Soovitan täpsustada, kas ventilatsiooniagregaat on korteripõhine ja kui, siis kuhu see paigaldatakse. Kui korterisse on planeeritud majapidamisruumi seinapealne agregaat, siis tuleks täpsustada, kas samasse ruumi mahuvad ära nii pesumasin kui ka kuivati või tuleb kasutada kombineeritud kuivatiga pesumasinat.

Vähemtähtis ei ole ka siseviimistlusmaterjalide valik. „Materjale valides kujuta neid oma korteris võimalikult hästi ette ja kui kindlust pole, kaalu sisekujundaja abi,“ ütles Radomski.

Sisekujundja sõnul vaatlevad inimesed sisutuselemente tihtipeale eraldiseisvatena ning seetõttu ei pruugi need hiljem omavahel hästi kokku sobida. Kui köök pole alguses piisavalt hästi läbi mõeldud, siis võib juhtuda, et näiteks köögivalamu on ebamugavas asukohas. Kahjuks on vee- ja kanalitorude nihutamine juba suurem ning kulukam töö.

Looduslikud vormid

Materjalidest ja värvidest on tänapäeval olulisem vorm. Voolavate, massiivsete, looduslike vormide trend hõlmab laia toodete ampluaad diivanitest vaasideni. Kuna öko mõtteviis on endiselt esikohal, siis leiab populaarsust naturaalne puit ja kivi.

„Interjööris valitsevad looduslikud vormid ja materjalid. Seda juba mitu aastat. Kodusistustamisel paeluvad kodukoojaid eriti naturaalsest puidust mööbel ja rotangpunutisega detailid,“ kirjeldas Radomski.

„Värvid lähevad aina julgemaks. Valgete ja maalähedaste hallikate-pruunikate toonidele lisandub terrakota, tumedad sinised ja rohelised toonid, kuid seda kõike siiski rahulikus looduslikus kontekstis,“ lisas ta.

Suur mööbel annab sisekujundusele suuna

Sisekujundaja soovitab sisustamist alustada suurest eritellimusmööblist nagu köök ja garderoobid. Nendest oleneb, milliseks kujuneb kodu stiil. Lisaks on neil kanda tähtis roll – nad mahutavad suurema osa inimese asju.

„Mõtle juba projekteerimise algstaadiumis detailselt läbi, millistele harjumustele võiksid köök ja garderoobid vastata ning kui suur peaks olema nende mahutavus,“ soovitas Radomski. Näiteks peaks inimene garderoobi planeerimisel kokku lugema oma kingapaarid ja mõtlema, kas ta pigem riputab oma kampsunid riidepuule või paneb need riiulisse.

Kavalad sisekujunduslahendused

Väikese ruumi puhul tuleb olla loov. Tihtipeale on vaja kasutada ebastandardseid lahendusi, et kõik vajalikud sisutuselemendid ära mahuksid. Radomski toob näiteks viimastel aastatel aktuaalseks saanud kodukontori lahenduse. „Kodukontori saab luua magamistuppa, kombineerides voodi kõrval oleva öökapi ja kirjutuslaua.

Esiku garderoob ei pea alati põrandale toetuma. Selle võib kinnitada ka seinale ja kasutada kapi alla tekkinud nišši jalanõude hoidmiseks.

Hubasust tekstiiliga

„Eestimaa karges kliimas on tekstiil see, mis toob koju hubasust,“ on Radomski kindel. Moodsas kodus võib kohata naturaalsest linast valmistatud kardinaid ja jämedakoelist villast vaipa.