Viimane aeg soojustada vundamenti
Soojustamata vundament loob eelduse külmasilla tekkimiseks, mis jahutab põrandaid ja loob suurepärased tingimused vundamendi kohal asuvates hooneosades kondensaadi, ühes sellega ka hallituse tekkeks.
Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdroisolatsioonitööd. Lisaks eelmainitule võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdroisolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb.
Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem. Enamasti on soojustusega siiski arvestatud, kuid pahatihti on soojustuskiht ebapiisav. Teravam on probleem põrandaküttega hoonete puhul, kus põrandate temperatuur on tänu küttekehadele kõrgem. Siis neelab soojustamata vundament hulga soojast ja toob kaasa küttekulu.
Ise soojustamisel tehakse tihti vigu materjalide valimisel. Vundamenti ja soklit isoleerima asudes teatakse, et tuleb kasutada plastisolatsioonmaterjale, kuid sellega teadmised enamasti piirduvad. Nii pannaksegi vundamendi soojustamisel tihti puusse ja kasu asemel tehakse pikas perspektiivis hoonele hoopis kahju. Nii et enne tööde planeerimist tasub konsulteerida asjatundjatega, kelleks ei pruugi kindlasti olla naabrimees, kes enne eelmist talve omal asja ära tegi.
Pea plaani ka vanema maja puhul
Iga eakat hoonet tuleks vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskusrežiimi. Majadel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda.
Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 25-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ja tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kogunema sokliossa. Temperatuuri kõikumine hakkab sellisel juhul maja alustuge usinasti murendama.
