Mida tuleb teada muru väetamise kohta - millal ja kuidas?

Kaunis muru ei kasva niisama – seda peab õigesti hooldama, niitma, õhutama ja väetama. Ilusa muruplatsi jaoks peaks seda õhutama ja väetama vähemalt kord aastas. Mida peaks teadma väetamise kohta? Millest tuleks hoiduda? Kõigest lähemalt järgnevalt.

Muruväetis on peamiselt mineraalidest koosnev lisatoit taimedele, mida müüakse enamjaolt graanulitena. Erinevatel aastaaegadel sobivad erinevad kompleks- ja tasakaalustatud väetised. Saadaval on lühiajalise mõjuga ja pikatoimelised väetised.

Väetise põhikomponendid on lämmastik, fosfor ja kaalium. Võimalusel tasub vältida odavaid väetisi, sest need sisaldavad palju lämmastikku. See tagab küll lühiajalise kiire tulemuse, kuid pikas perspektiivis ei ole liigne lämmastik murule hea. Väetisi leidub nii liivasele kui ka mullasemale tüübile. Kindlasti on veel soovitatav kasutada just käesolevale aastaajale mõeldud väetist - eraldi müüakse kevad-, suve- ja sügisväetisi ning kõik nad sisaldavad toitaineid erinevas mahus ja proportsioonis.

Milliseid aineid väetistes leidub?

Lämmastik võimendab taime kasvu, rohelist massi ja värvi. Lämmastik on eriti oluline kevadel taime varasel kasvuperioodil.

Fosfor on oluline, et taim juurduks ning see soodustab õite ja viljade kasvu. Tugeva muru sügavus peab olema vähemalt 15 cm.

Kaalium on oluline taimerakkudele ja vastutab suhkru moodustamise ning taime valmimise ja talveperioodiks valmisoleku eest. Kaalium parandab taime vastupidavust põuale, kuumusele, pakasele ja haigustele.

Väetised on üldjuhul tervisele ohutud. Kui tegemist on mõne spetsiaalse väetisega, tasub konsulteerida spetsialistiga, tagamaks lemmikloomade ja väikelaste ohutus. Tänapäeval on väetised kontrollitud ja välja töötatud nii, et murule saab minna juba põhimõtteliselt kohe pärast väetamist.

Väetis annab murule eluks vajalikud toitained. Õigesti väetatud muru on tervem, vastupidavam ilmastikule ja kahjuritele, talub hästi koormust ja näeb välja kaunim kui hooldamata muru.

Millal väetada?

Kõige olulisemad on murule lisatoitained siis, kui ta kõige kiiremini kasvab. Parim aeg väetamiseks on kevadel, ideaalis pärast muru õhutamist. Tavaliselt on see aeg aprilli keskel või mai alguses. Kui on külm kevad, siis paar nädalat hiljem. Kevadel on parim kompleksväetis, mille põhikomponent on lämmastik.

Kui väetada suve keskel, siis peab kasutama tasakaalustatumat väetist, kus on ka kaaliumit. Hooaja lõpus pole väetada vaja, kui muru on saanud suvel piisavalt ja regulaarselt niiskust. Kui aga suvel ei ole muru piisavalt väetamist saanud ja seda teha praegu, siis tuleks lämmastik välja jätta või väga tagasihoidlikus osas kasutada. Erinevalt aiataimedest vajab muru toitainete talveks varumisel lämmastikku vaid väga väikesel hulgal.

Kui palju aga üldse muru väetamist vajab? Üldiselt kehtib reegel: mida rohkem muru kasutatakse, seda rohkem hooldust ja väetamist see vajab. Ehk kui suvi läbi on vihmutid töös olnud, on ka muru väetisevajadus suurem.

Enne väetamist tuleks muru kindlasti riisuda ja võimalusel õhutada. Kui märkad valgeid laike, peaks külvama muruseemet. Väetamiseks on parim aeg õhtu või vahetult enne vihmasadu. Vesi lahustab graanulid kiiresti ja need on siis taimedele kättesaadavamad. Väetises olev lämmastik kõrvetab ja on hea, kui see läheb kiiresti juurteni. Kindlasti tuleks vältida märja muru väetamist, sest lämmastik kleepub lehtede külge ja kõrvetab neid.

Väetamise sagedus sõltub muru tüübist ja olukorrast. Kerge väetis tähendab, et väetatakse kord aastas spetsiaalse väetisega, mis imbub pinnasesse aeglaselt. Enamik aiaeksperte soovitab muru väetada regulaarselt neli korda aastas – varakevadel, kaks korda suvel ja viimane kord sügisel. Iga kord on veidi erineva tasakaalustusega väetis, näiteks talveväetis ei sisalda peaaegu üldse lämmastikku.

Kui väetad kord aastas, siis parim aeg on kevad. Lumi peaks kindlasti olema sulanud ja maapind vähemalt 12 °C. Seda võib mõõta, kuid üldjuhul on selline maapinna temperatuur Eestis siis, kui õitsevad sirelid.

Kuidas väetada?

Väetist puistatakse käsitsi või spetsiaalse seadmega. Ühtlane ja hajutatud väetamine on ülioluline, et vältida laigulist või lainelist muru, kus osa muru kasvab paremini ja kiiremini, teine osa jääb kiduramaks. Võib esineda ka värvierinevust: rohkem väetatud osa on tumeroheline ja väetiseta osa kollakas.

• Mõõda pindala, mis vajab väetamist.

• Puista väetist täpselt ja ühtlaselt.

• Pigem kasuta väiksemaid koguseid.

• Puista mitmes suunas.

• Kata ka servad ja raskemini ligipääsetavad kohad.

• 1 m2 kohta kasutatakse tavaliselt umbes 25 g väetist.

• Tsentrifugaal põhimõttel töötav külvik hajutab väetist ühtlaselt kuni 8 m laiusel mururibal.

• Pärast väetamist kasta muru, kui vihma pole oodata.

• Suvel võib väetada mitu korda.

Mõned nipid

• Samaaegselt ei tohiks väetada ja külvata. Muruseeme on õrn ja lämmastik võib selle hävitada.

• Pikatoimelised väetised muruseemet ei kahjusta.

• Päikeselise ilmaga ei tohi väetada.

• Ära lase väetisel maha pudeneda, sest see võib kõrvetada või jätta ebaühtlased laigud.

• Kui suurem kogus pudeneb, korja see kokku ja kasta veejoaga. Nii vähendad väetise kontsentratsiooni.

• Ebaühtlane väetamine tähendab laigulist, lainelist või triibulist muru.

• Kui väetist läheb üle normi, võib muru kiiresti kasvatada kõrred. Kui tekkinud on õievars, siis muru enam pehmet lehte ei kasvata, vaid keskendub hoopis seemnete kasvatamisele. Sellised kõrred on jala all ebamugavad ja teravad.

Allikas: Hange.ee