Taimede kastmine põua ajal - kas vähe ja tihti või palju ja harvem?
Kui eelmisest kuumalainest jõudsid muru ja muud taimed juba kenasti kosuda, siis nüüd on suvekuumus taas kohal ning vihma ei paista lähipäevil kusagilt. Taimedki janunevad kastmise järele, kuid kuidas seda targem teha oleks - kas tihti ja vähe või harvem ja rohkem?
Üldjuhul kehtib enamike taimede kastmisel kuldreegel – kasta tuleb pigem harva, hilisõhtusel ajal ja ohtralt. Kui taim saab vett sageli, aga ebapiisavas koguses, meelitab see juured mulla pinnakihti ja teeb vaat et asja veelgi hullemaks. Kõige lihtsam moodus kontrollimaks, kas muld sai piisavalt märjaks, on pista näpp mulda – kui märg on vaid mulla pealiskiht ehk sõrm ei saa üleni niiskeks, tuleb kastmist jätkata. Sama katset võib teha ka pärast vihma, tihti on niiskus jõudnud vaid sentimeetri sügavusse. Kuna taim saab vee kätte juurtest, siis pole reeglina lehtede kastmisest kasu, vesi tuleb suunata võimalikult juure lähedale. Kui rõdul on paar kastitaime, siis piisab lihtsast kastekannust, aga suures aias peaks olema igal aiapidajal üks korralik pikk voolik, lisaks on abiks erinevad vihmutid.
Kuumal ja päikeselisel päeval taimedelt aurustuv veehulk kahekordistub ehk taimed vajavad kaks korda enam vett kui jahedatel pilvistel päevadel. See ei tähenda, et kastmist peaks hajutama. Vastupidi – enamik taimi eelistab korraga suurt veekogust. Just aurustumise tõttu võiks eelistada taimede kastmisel õhtust aega, mil päike on juba madalal, vastasel juhul aurustub osa veest kohe ega jõua kunagi juurteni. Neid taimi, mida võib kimbutada jahukaste, näiteks maasikaid, herneid, aga ka roose, võiks kasta õhtu asemel hommikul võimalikult vara. Kui tegu on suurelehelise taimega, tuleb aurustumise vältimiseks kasta eelkõige juuri, mitte lehti.
Mida veel silmas pidada?
Kuivus on ohtlik ka alles hiljuti istutatud taimedele või värskelt külvatud murule, neid tuleb praegusel kuival ajal kasta korralikult. Ära kasuta kastmiseks külma ega kuuma vett, enamikele taimedele on sobivaim käesoe vesi. Jäiselt külm vesi võib põhjustada taimedel haiguseid, seetõttu võiks lasta vajadusel veel enne kastmist päikese käes soojeneda.
Kui on soov kastmist harvendada, tasub mulda korralikult kobestada ja kasutada multši. Koorepuru aitab säilitada mulla niiskena ja vähendab kastmiskordi.
Muru kuivamist ennetab harvem niitmine. Põuanädalatel võiks lasta murul vähemalt 10 sentimeetri kõrgeks kasvada, sest nii loob muru endale ise varju ja takistab kuivamist. Kuival ja palaval ajal ei tasu jätta niidetud muru maha, sest kuivanud lõikmete lagunemine aeglustub ning tekib oht kõdukihi tekkeks. Kui selline kõdukiht on üle 5 millimeetri, on muru normaalsed kasvutingimused rikutud, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
Suures aias lihtsustavad kastmist vihmutid, eriti kui vett saab oma tiigist või muust looduslikust veekogust. Vihmutid on siiski tõhusad eelkõige muru kastmisel, sest lilled ja köögivili vajavad põhjalikumat kastmist.
Allikad: Hansapost ja K-Rauta
