APPI, me ostsime maja | Kas kütta lisaks põhiküttele ahju või hankida päikesepaneelid?

Paar aastat tagasi, kui maja renoveerimine oli alles algetapis, kirjutasin oma blogis, et lisaks säästlikule õhk-vesi soojuspumbale ja mugavale vesipõrandaküttele otsustasin mõned tuhanded veel vanade tsaariaegsete ahjude korrastamisse ja uue korstna ladumisse investeerida. Delfi kommenatatoritelt sain siis kõvasti kriitikat, kui loll ikka olla saab, et topelt küttesüsteemi peale raha kulutada.

Praeguses maailmas, kus keegi ei tea, kas elektrit ikka talvel igasse majapidamisse jagub ning kus mõnes riigis juba piiratakse tarbimist keerates ujulates sooja vett kinni, ei tundu ahiküte lisavõimalusena sugugi loll lahendus. Kui kuur on puid täis, saab igal juhul kindel olla, et tulgu ükskõik kui külm talv ja tehku elektribörs mis tahes, saab talve saab siiski soojas toas üle elatud.

Praegu kuuldavasti on pottseppadel käed-jalad tööd täis ja paljud inimesed teevad oma ahjusid ja pliite korda, et mitte ainult elektriküttest sõltuda.

Kuigi praeguse augustini oli mul tänases kontekstis naeruväärselt madala fikseeritud hinnaga elektripakett (päeval 4 ja öösel 6 senti kWh) ja arvedki olid talvekuudel olematud, siis nüüd tabas tänu lõppenud paketile ka minu pere mitmekordne hinnatõus (senise 4 ja 6 sendi asemel tuleb hakata maksma 20 ja 24 senti kWh eest).

Kuigi õhk-vesi soojuspump võtab kolm korda vähem elektrit, kui tavalised elektriradikad, siis ülikalli elektri juures pole odav ükski säästlik soojuspump. Seniste 100 euroste arvete asemel tuleb hakata uue fikseeritud kütte eest maksma külmematel kuudel nüüd ca 300 eurot kuus. Iseenesest ei ole summa kuigi tappev võrreldes elektriradikatel majapidamistega, kus arved võivad ulatuda tuhandetesse, aga siiski on ju selle rahaga ka muud teha, kui elektrimüüjale maksta?

Kuna õhk-vesi soojuspumbale lisaks on majas veel üks ahi ja üks kamin, siis iseenesest ei oleks üldse keeruline külmematel päevadel veel vana head puukütet kasutada. Õhk-vesi soojusmpump käredamate külmadega (-20 ja sellest külmemad) enam ise energiat ei tooda ja lülitub 100% elektriküttele. Kuur sai õnneks juba ammu puid täis varutud enne suuremat küttepuude hinnatõusu. Mõned ruumid sai juurde ostetud ka kallimat kaske. Aga isegi, kui kuivade küttepuude eest küsitakse 100€ / ruum või pisut rohkem ja majapidamises kulub talvel AINULT ahjuga küttes 6-10 ruumi puid, ei tundu ka 600-1000 eurone kulu kõigi talvekuude peale jaotatuna veel maailma kõige košmaarsem summa. Lõppude lõpuks ei pea ju puid tellima endale koju võrkkotis ning kui ise viitsida saagida ja lõhkuda ning selleks aega on, saab küttepuudeltki omajagu kokku hoida.

Ka ahjude seisukorrast sõltub see, kui palju puid talvel kütma peab. Meie vannitoapoolne ahjukülg, mis alguses just väga tulikuumaks ei läinud, sai peale plaatimist lisaboonuseks ka parema soojapidavuse. Kuigi eesmärgiks oli lihtsalt ahi ära viimisteda, soojeneb ahi nüüd tuntavalt paremini ja ühtlasemalt ning hoiab kauem sooja.

Ahi või päikesepaneelid?

Sel suvel saigi põhiküsimuseks, et kas olla õnnelik oma ahju üle ja ajada külmematel päevadel selle abiga läbi või investeerida lisaks päikesepaneelidesse? Kuna Kredex jagab 30% ulatuses toetust, siis saigi kalkuleeritud, et iseenesest tuleksid soetuskulud tänaste elektrihindade taustal tasa juba umbes viie aastaga, mitte kümnega, nagu varasemalt kirjutamata reegliks oli. Konkreetne võit sõltub juba konkretsest majapidamisest - kui palju on seal ruutmeetreid ja kui hästi on see soojustatud.

Kredexi toetuse jaoks on vaja kolme hinnapakkumist, mis peavad olema korrektselt digiallkirjastatud. Seejärel saab hakata taotlust tegema ja vastust ootama. Töödega ei tohiks kaasfinantseeringu korral pihta hakata enne taotluse läbivaatamist ja vastuse saabumist.

Hinnapakkumiste saamise protsess ei ole üldse nii lihtne, et saadan meili ja paari tunni pärast tuleb vastus. Kolme hinnapakkumise saamine võib tänapäeval, kus kõik tahavad korraga päikesepaneele osta ja saada mitu nädalat. Lisaks tasuks juba enne pakkumiste võtmist hakata Elektrilevi lepingut tegema ja uurima, kas üldse pirkonda saab päikesepaneele paigaldada. Elektrilevi vaatab taotlust üle minimaalselt kaks kuud. Kui alustada hinnapakkumistest ja siis minna elektrilevi juurde, võib juhtuda, et selle paari kuuga on hinnad muutunud ja tuleb võtta uued pakkumised.

Kredexi taotluse läbivaatamine võib võtta samuti ca kaks kuud aega, kuna taotlejaid on palju. Lisaks võivad paneelimüüjatel olla päris pikad tarbeajad ja paigaldusjärjekorrad. Seega võib ainuüksi eeltöödele kuluda tubli mitu kuud aega ja paigaldusele samuti paar kuud. Et sügiseks paneelid Kredexi abiga katusele saada, tulnuks alustada asjaajamist juba kevadel. Minu paneelid jõuaksid katusele ilmselt kuskil oktoobris või novembris ja kuna siis nii või naa päikest ei ole, otsustasin, et võtan asja uuesti käsile uue aasta alguses või varakevadel, et siis kõige päikselisemaks ajaks tööd tehtud saaks. Eks siis selleks ajaks ole ka näha, millised hakkavad elektriarved olema ja kuidas vana hea ahju ja õhk-vesi soojuspumba koostöö sujuma hakkab.

Üheks riskikohaks minu jaoks päikesepaneelide kasutamisel on sõltumine börsihinnast. Kui on soov suvel teenitud elekter võrku tagasi müüa, peab omama börsipaketti. Kas aga talvised börsihinnad saavad olema samal tasemel, kui suvised ning kas ostetav elekter tuleb sama hinnaga või mitmekordse hinnaga müüdud elektrist? Kas suvel teenitud ettemaksust piisab, et talv üle elada? Praegu võtan rahulikult ja püüan mitte tormata, et just sellistele küsimustele vastused saada. On ka väike lootus, et ehk on siiski materjalide hinnad kevadeks kukkunud. Eks aeg näitab! Praegu on kuur puid täis ja kuhugi otseselt kiiret ei ole.