EESTI DISAINITÄHESTIK | P nagu Pärnu Linakombinaat, mis kujundas meie kodude ilmet läbi mitme kümnendi

Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumiga toome lugejateni järgnevate kuude vältel Eesti disaini tähestiku, mis võimaldab heita pilgu meie põnevasse disainiajalukku ning teha tutvust märgiliste esemete ja nähtustega, mida iga disainihuviline teada võiks! Täna heidame pilgu Pärnu Linakombinaadi minevikule.

Pärnu Linakombinaadi toodang kujundas väga tugevalt Eesti kodude ilmet läbi mitme kümnendi. Hoolikalt valitud toonides mööblikangad ning lopsakalt julged dekoratiivkangad on tunnuslikud kombinaadi hiilgeajale 1960-1970. aastatel. Kümnendi lõpupoole lisandusid toodangusse moodsad trükikangad.

Pärnu Linakombinaadi eelkäija oli 1919. aastal asutatud Pärnu Linatööstus, kus toodeti lõngu, köisi, erineva kvaliteediga linast ja takust kangast, põrandavaipu.

Pärnu Linakombinaat loodi 1963. aastal Pärnu linaketramis- ja kudumisvabriku ning Kilingi-Nõmme nööritsehhi ühendamisel. Toormaterjal tuli nõukogude aja alguses mitmest toorlinavabrikust üle Eesti, hiljem suures mahus väljastpoolt. Lõng tehti oma vabrikus, kedrati põhiliselt ebaühtlast kraaslinast lõnga. Kangas kooti enamasti puuvilla ja lina segu või täislinane. See oli tugev ja vastupidav, iseloomuliku pinna tekitas ebaühtlase paksusega lõng. Kangas kooti žakaarmasinatel dekoratiiv- ja mööblikangana. Mehaanilistel telgedel kootud linane ja poollinane kangas oli lihtsa triibulise või ruudulise mustriga või valge, mida seejärel trükiti.

Suur osa Pärnu Linakombinaadi toodangust liikus Nõukogude Liidu turule. Kombinaat kuulus üleliidulisse linakombinaatide võrgustikku, ühised kunstinõukogud toimusid erinevate tehaste juures kaks korda aastas. Eelnevalt kinnitati sortiment vabriku enda ja kergetööstusministeeriumi kunstinõukogus.

1950. aastate keskel tuli siia kunstnikuna tööle Salme Kirsimäe, temaga liitus mõne aja pärast Bruno Sõmeri. Eduka tandemina töötasid nad koos pikka aega, kujundades aastakümneid Pärnu Linakombinaadi toodangut, nii mööbli- kui ka dekoratiivkangaid. Kui 1950.–1960. aastate mööblikangad on võrdlemisi traditsioonilise detailse, tihti rahvusliku dekooriga või ühevärvilised huvitavate faktuuridetailidega lahendused, siis 1960. aastate teise poole Bruno Sõmeri kavandatu kõneleb juba väga moodsat, kohati popilikku keelt, seda nii mööbli- kui ka dekoratiivkanga osas.

Pärnu Linavabriku toodangu tuntum osa on kindlasti triibulised voodilinariided ja hiljem ka trükitud kangad. 1970. aastate lõpust tegelesid seal kavandamisega pikaajaline peakunstnik Karin Tislar, Ljudmilla Swarczewskaja, Malle Kund, hiljem ka Mari Aruoja.

Tehnilised tingimused võimaldasid trükkida 1,5×1,5 m suuruste šabloonidega ja võimalikud trükipinnad olid väikesed. Värv oli ebaühtlase kvaliteediga ja osa kulus väga kiiresti maha. 1983. aastal võeti kasutusele uus trükiliin Hollandist, mis võimaldas viie värviga trükkimist. Osteti ka kangaste värvimise liin. Pärnu Linavabrik erastati 1994. aastal Iiri ettevõttele Hermans Holiday. Kohalikke kunstnikke protsessi enam ei kaasatud. Ettevõte on tänaseks töö Pärnus lõpetanud.

• Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on praegu avatud seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek „Sissejuhatus Eesti disaini“, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava „kursuse“, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.