Milline põrandakate sobib vesipõrandaküttele ja milline mitte?
Vesipõrandaküte muutub aina populaarsemaks ja renoveeritavates majades osutub see tihti kõige esimeseks valikuks. Õhk-vesi ja maasoojuspumbad on kordades säästlikumad kui tavaline elektriküte, mis ise energiat juurde ei tooda. Väga levinud on radiaatorite asemel panna soojaveetorustik looklema põranda alla - ruum saab ühtlaselt soe ja talvel jalad ei külmeta. Millist põrandakatet aga vesipõrandakütte peal eelistada ja millist oleks parem vältida?
Kõige paremini juhib soojust kivipõrand - mõni jätabki osades ruumides aluspõrandaks valatud betooni oma täies ilus maha ja laseb selle ära lihvida, mõni aga eelistab plaaditud põrandaid, seda vähemalt esikus, köögis ja niisketes ruumides nagu vannituba. Plaat on talvekuudel jala all tunduvalt soojem kui puitparkett või laminaat ning suvel märgatavalt jahedam. Kui sooja kliimaga maades on tihti tavaks ka elutoad ja magamistoad ära plaatida, siis meil on ikkagi levinumaks lahenduseks puitpõrandad, mis põhjamaisesse miljöösse paremini sobivad.
Ka laudparketti saab tehnoloogiat järgides väga edukalt põrandaküttega aluspõrandatele paigaldada. Kõvapuitpõrandate soojustakistus ei ole liiga kõrge ega liiga madal ning jala all on parkett kergelt soe, mitte aga kuum või lausa tulitav nagu vannitubades levinud elektrilise põrandakütte puhul. Üldjuhul ei tõuse soojus vesipõrandakütte puhul üle 27 soojakraadi.
Milline parkett põrandaküttele sobib? Milline mitte?
Vesipõrandaküttele sobib suurem osa parkettidest ja laminaatparkettidest. Põrandakatte kuumakindlus peab vastama nõudele R < 0,15 m²K/W ja tänapäeval vastavad sellele peaaegu, et kõik saadaval olevad parketid. Vaid kummipõhjaga laminaatparketid ei ole sobiv valik. Mis puutub puiduliikidesse, siis siingi on sobilikud kõik, välja arvatud bambus, pöök ja vaher, mis ei ole tegelikult parketitootjate valikus kuigi levinud. Kõige turvalisem on kasutada temperatuuri mõjul vähe mängivat tamme. Arvestada tasuks ka viimlustlusega - naturaalsed õlid ja vahad, mis on avatud pooriga, reageerivad ka ruumikliimale paremini kui lakitud pinnad.
Kindlasti tasub veel teada, et puitpõrandate puhul tohib põrandaküttes voolava sooja vee maksimaalne temperatuur olla 55º C.
Aga laudpõrand ja põrandaküte?
Põrandaküttega aluspõrandale paigaldatav materjal peab olema piisavalt õhuke, et soojus sealt ka läbi pääseks. Tootjate poolt on ette määratud maksimaalne pealispõranda paksus 22 mm, mitte mingil juhul aga rohkem!
Laudpõrandat iseenesest saab vesipõrandaküttele panna, kui selle paksus etteantud normi ei ületa. Sellegipoolest ei tule soojus põrandalauast nii efektiivselt läbi kui parketist või veel paremast kiviplaadist. Lisaks võivad tekkida laudadesse temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes praod. Kütteperioodi algul praod võimenduvad ning suvel õhuniiskuse tõustes jällegi taanduvad. Seega tasuks tõsiselt kaaluda, kas laudpõrand on mõistlik lahendus ja seda eriti ajal, kus elektriga kütmine on meeletult kallis. Tarbivad ju isegi säästlikud õhk-vesi- ja maasoojuspumbad oma töös hoidmiseks elektrit.
Kuidas põrandakate aluspinnale kinnitada?
Põrandakütte puhul paigaldatakse kütteallikas ehk soojaveetorustik põranda sisse. Valdav osa põrandaküttega varustatud põrandatest teostatakse ujuvate põrandakonstruktsioonidena ning levinuma lahendusega valatakse põrand betoonist. See ei ole aga ainus võimalus: alternatiiviks on näiteks mõnevõrra õhem ja kergem kipsivalu - seda on võimalik teha ka näiteks kohtadesse, kus raske betoon on mõeldamatu, näiteks vana maja pööningute põrandad jne. Ka on sobilik kips tänu oma paindetugevusele eriti hästi just puitmajadesse, mille konstruktsioonid on pidevas liikumises.
Ni betoonist kui kipsist valatud põrandatele soovitavad paljud tootjad parketi otse peale liimida ning selleks on loodud spetsiaaliseid liime. Kui pealiskate on kindlalt aluspõranda küljes kinni, ei tasu muret tunda ka puidu paisumise ka kahanemise pärast.
