Kuidas muru kuivamist ja kolletumist vältida?

  • Kuigi madalalt ja harva niidetud muru pakub silmailu, pole see kuumade ilmadega parim lahendus. Pikaajaliste kuumade ilmade puhul tuleks muru niita sagedamini ja kõrgemalt (mitte vähem kui ~5cm), sest siis püsib murukamar elujõulisemana ning suurema tõenäosusega ühtlaselt roheline ja tihe.

  • Muru tuleks kasta pigem hommikusel või õhtusel ajal, sest siis on päike madalamal ning pole nii kõrvetavalt kuum. Kastes lõunal, kui päike on kõige kõrgemal, jõuab muru juurteni väga vähesel määral vett, sest enne jõuab see rohulibledelt aurustuda. Kastmisel tuleks jälgida ka seda, et pinnale ei tekiks lompe ega kraave, mille on põhjustanud vee tugev surve.

  • Soovitatav on ka muru õhutada, sest see takistab umbrohu ja samblate tõenäolist kasvamist, mis pärsib muru imendumisvõimet ning kastes jõuab rohujuurteni vähesel määral veest ja tagajärjeks on muru kõrbemine.

  • Kolletunud muru võib „saavutada“ ka nüridate teradega niitmisest. Kasutates trimmerit, muruniidukit või -traktorit või muud töövahendit, peavad lõiketerad alati teravad olema, sest muidu on niitmine rohkem kahjulikum kui kasulikum, kuna sellisel juhul lõiketerad ei lõika muru, vaid rebivad.

  • Põua ajal tuleb muru pärast väetamist kasta, et kiirendada väetiseterade lahustumist. Samuti tuleb tähele panna, et murukõrtele pikalt seisma jäänud väetiseterad põhjustavad nende kõrte koltumise. Seetõttu ei tohi väetada märga muru – väetis kleepub murukõrte külge ja tekitab taimedele põletuse.

Mida teha, kui muru on juba ära kuivanud?

Kõrbenud muru tundemärkideks võib lugeda: kollakate ja roheliste laikudega murupinnas, kolletunud-, torkivad- ja teravatipulised rohulibled. Muru ei tohi lõigata madalamalt kui ~5cm, vastupidiselt eelnevalt mainitule tuleb muru tugevasti kasta ning väetamine ei ole lahendus enne kui muru on saavutanud täieliku kasvujõu, sest koltunud muru väetist ei omasta.

Allikad: Maakodu arhiiv ja murumehed.ee